Täiendatud kell 16:55.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni koalitsiooni esindajad leppisid neljapäeval kokku vanemahüvitise põhimõtetes, mille kohaselt saab selle ülempiiriks järgmisel aastal kolmekordne 2002. aasta sotsiaalmaksuga maksustatav keskmine palk, mis on pärast maksude mahaarvamist 12.200 krooni.
«Seni oli arvutuste aluseks eeldatav 2003. aasta keskmine tulu ehk üle 17.000 krooni. Uus kokkulepe on kompromiss alam- ja ülemmäära suure vahe tasandamiseks,» ütles sotsiaalkomisjoni ja Res Publica fraktsiooni liige Andres Kork.
Heakskiidu leidis Korgi sõnul ka lastearstide ettepanek maksta esimese kuue kuu jooksul hüvitist vaid emadele, et tagada lastele vajalik rinnaga toitmine.
Pärast poolt aastat võivad hüvitise põhimõtete kohaselt vanemad ise valida, kumb neist on lapsega kodus ja kellele tagab riik eelneva aasta jooksul teenitud sissetuleku jätkumise.
Alla miinimumpalga teeninutele tagatakse sel hetkel kehtiv riiklik miinimum
ehk 2004. aastal 2480 krooni. Mitte ühtegi päeva töötanute hüvitise määr ei tohi
olla väiksem kui 2200 krooni.
Kõigile vanematele võrdse vanemapalga maksmist toetava Mõõdukate saadikurühma
liige Katrin Saks ütles, et kokkuleppele sotsiaalkomisjon vanemapalga osas ei
jõudnud. «Opositsioonierakondade ja valitsusväliste organisatsioonide
ettepanekute arutamiseni, veelgi vähem hääletamiseni sotsiaalkomisjon ei jõudnud. Järelikult on jutt kokkuleppest sotsiaalkomisjonis täielik vale,» lausus ta, nimetades vanemapalga ülempiiri langetamist «kosmeetiliseks ettepanekuks».