|
Tänavu on Eesti Põlevkivi teatanud tööinspektsioonile ligi kolmekümnest
tööõnnetusest, vahendas ETV saade Aeg Luubis.
Ida-Virumaa tööinspektor Ülle Politajev usub, et õnnetustest tuleb välja vaid
kolmandik.Inspektsioon nõudis Eesti Põlevkivilt käskkirja tühistamist, mis
õnnetuste puhul inimesed preemiata jätab. Politajev ütles, et töötajad pöördusid
anonüümselt tööinspektsiooni palvega mõjutada tööandjat seda käskkirja
likvideerima, kõrvaldama.
«Rääkisime sellest kontsernis tootmisdirektoriga ja tema lubadus oli selline,
et see käskkiri annulleeritakse,» märkis Politajev.
Kaevandusjuhi sõnul teatatakse inspektsioonile kõikidest Estonias toimuvatest
õnnetustest. Aasta alguses oli siin üks tõsisem juhtum.
Estonia kaevanduse direktor Aleksander Borovkov tõdes, et ühele õhkijale
määrati töövõimetustase. «Oli selline juhtum, et üks tükk kukkus mehe jala peale
ja kaks varvast amputeeriti,» tunnistas Borovkov.
Preemiasüsteem, mis kaevureid aastakümneid tagasi traumapunktides valetama
sundis, kehtib ka praegu, kuigi reeglid on leebemaks muudetud. Nüüd ei jää
õnnetuse pärast lisarahata mitte terve jaoskond, vaid terve brigaad. Nii et kui
kellegi näpud masina vahele jäävad, siis jääb ka kolleeg poolest tuhandest
kroonist ilma.
«Põhjus, miks me sellise lisaraha süsteemi sisse viisime on seotud sagenevate
tööõnnetuste arvuga. 2005. aastal oli meil surmaga lõppev tööõnnetus ja me
arutasime, mida teha, et olukord muutuks. Asi oli selles, et inimestel oli
ükskõik kuidas kolleeg töötas, kas ta kandis kiivrit või ei, see polnud tema
asi. Aga mina tahtsin, et brigaadis tuntaks vastutust ka oma partnerite pärast.
Ja ma arvan, et meil õnnestus seda olukorda muuta, sest tööõnnetuste arv
vähenes,» rääkis Borovkov.
Oma töötajate kindlustamist peab Eesti Põlevkivi liiga kalliks. Üksikuid
kaevureid ükski kohalik kindlustusselts aga kindlustada ei taha ja välismaised
firmad küsivad ohtliku töö tegijate kindlustamisel nii palju raha, et seda ükski
kaevur ise küll kinni maksta ei suuda.
Vastu pole võetud ka tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadust, mida
erinevad valitsused on lubanud juba kümme aastat. Alati on see punkt sisse
kirjutatud ka koalitsioonileppesse.
«Tööõnnetuste ja kutsehaiguste vastu kindlustamine parandaks oluliselt
töötaja olukorda, sest tööandja on kohustatud looma ohutud töötingimused, mis ei
kahjustaks töötaja tervist ja eriti kurb on lugu minu arvates kutsehaigustega,»
tõdes Politajev.
Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadus parandaks kindlasti töötingimusi
nii kaevandustes, ehitusel kui tööstuses, kus tööõnnetusi on kõige rohkem.
Aga neid tuhandeid kutsehaigeid, kes praegu endiselt tööandjalt hüvitist
loodavad saada see seadus ei puuduta. Nemad peavad oma õiguste eest seisma
kohtus. |
