|
Põllumeeste Kogu esimehe Tõnu Ojamaa avaldus seoses
Rahvaliiduga
Rahvaliidu esimees Villu Reiljan põhjendas oma tagasiastumist maa-ameti
skandaali ilmsikstulekul sõnadega, et «tagasiastumisel oleks jumet, kuna see
mõjuks hästi tema erakonna valmistumisele valimisteks».
Rahvaliidu ministritele on kahjuks saanudki kombeks astuda tagasi valedel
motiividel, kuigi antud skandaalis on tagasiastumine igati õigustatud.
Praeguse skandaali keskmes olevad maaküsimused pole tegelikult segi mitte
ainult maa-ametis, vaid ka ministeeriumides ja omavalitsustes.
Põllumajandusministeerium näiteks rendib Rahvaliidu liikme, endise
põllumajandusministri, Aavo Mölderi poolt juhitud ja omandis ettevõttele Tartu
Agro AS 3089 ha riigi omandis põllumaad hinnaga 25,9 kr/hektar, mis on tänasest
turuhinnast ligemale 30 korda soodsam. Ja selline leping on sõlmitud 25
aastaks!?
Teatavasti astus ka Rahvaliidu ekspõllumajandusminister Tiit Tammsaar 2004.
aasta aprillis tagasi riigi viljareservi varguse tõttu, mis tegelikult pandi
toime juba Ivari Padari ja Jaanus Marrandi põllumajandusministriteks oleku
aegadel.
Padar tunnistas isegi avalikult, et Tammsaar astub tagasi just vastutuse eest
põgenedes.
Tiit Tammsaare tegelik tagasiastumise põhjus oli aga soov pääseda nn
suhkrutrahvi vastutusest, kuna selleks ajaks oli juba ilmnenud
põllumajandusministri suutmatus seda vältida.
Rahvaliidu minister polnud nimelt suuteline välja töötama põllumajandusturu
korraldamise meetmeid, et ohutult ühineda Euroopa Liidu ühtse turukorraldusega.
Seda kinnitavad nii riigikontrolli kui ka rahandusministeeriumi auditid.
Eile selgus siis Tallinna halduskohtu otsusega, et põllumajandusministri
käskkirja alusel maksuameti poolt firmale Altromax Grupp esitatud üleliigse
suhkru laovaru omamise eest esitatud maksunõue summas 123,3 mln krooni on
õigustühine.
Varasemalt on riigikohtu halduskolleegium tühistanud ka maksuameti nõude
firma Hadleri Toidulisandite AS vastu summas 2144 krooni. Riigikohus on samas
märkinud, et Tiit Tammsaare poolt algatatud üleliigse laovaru tasu seadus on
vastu võetud kiirustades ja hilinemisega.
Põllumeeste Kogu juhtis augustis avalikkuse tähelepanu asjaolule, et Eesti
riik on esitanud suhkru ja muude toidukaupadega spekuleerinud firmadele
üleliigse laovaru omamise eest trahvi kompenseerimise kogunõude vaid summas 318
miljoni krooni, samas kui Euroopa Komisjoni nõue Eesti riigi vastu on ligemale
850 miljonit krooni. Kuidas saab ELi ühtses õigusruumis levida kaks erinevat
käsitlust üleliigsetest laovarudest?
Ka Rahvaliidu poolt väljamõeldud «moosikampaania» on osutunud alati
«juriidiliselt korrektselt» tegutsevas Eestis Euroopa Komisjoni vastu
juriidiliselt ebakorrektseks. Moosikampaanial on olnud ka teine pool. Sellega
võttis Rahvaliit ise aluse esitada sensitiivsete kaupadega spekuleerinud
firmadele trahvinõudeid kogusummas 530 miljonit krooni. Kas see oligi nii
mõeldud?
Täna on juba reaalne oht, et kogu 1 miljardi kroonine suhkrutrahv jääbki
maksumaksja kanda. Selle eest vastutama panna pole aga enam kedagi. Selle eest
peaks aga vastutama Rahvaliit.
Tänasel rahvaliitlasel ja riigikogu liikmel Jaanus Marrandil oli võimalus
sellele probleemile otsida lahendus Euroopa Liiduga läbirääkimiste
põllumajanduspeatüki sulgemisel 2002. aasta teises pooles. Tammsaare roll oli
välja töötada ELiga liitumiseelsed põllumajandusturu korraldamise meetmed, et
vältida turumoonutusi ja ebaseaduslike spekulatsioone.
Ka praegune põllumajandusminister Ester Tuiksoo ei esinda Eesti maksumaksjate
huve.
Rahvaliit pole põllumajandussektori juhtimisega hakkama saanud, mistõttu
tuleks võtta poliitiline vastutus ja valitsusest lahkuda. Kui ise ei märgata
seda teha, lasub selline riigimehelik otsustuskohustus täna Reformierakonnal.
|