Kuid samas pandi komisjoni töö pideva poliitilise surve õhustikku, unustades, et seaduslikult riigi ja rahva huve teenima kutsutud professionaalsete ametnike esindusmeeskonda ei saa käsitleda poliitilise vastasena. Lisaks unustati, et valimiskomisjon, see ei ole ainult üks Heiki Sibul. Valimiskomisjon koosneb seitsmest liikmest. Riigiprokurör Jaan Naaber on üks neist.Kuivõrd sobib naerunumbriks kujunenud sõnaühend JOKK iseloomustama Toomas Hendrik Ilvese saamist presidendiks? Või tuleks kasutada hoopiski lühendit POKK, et poliitiliselt on kuratlikult kasulik külvata kahtlusi ning rusikatega vehkida pärast kaklustki? Valimiskomisjoni liikmena vaevalt et olen pädev andma selliseid hinnanguid. Saan hinnata ainult neid protseduure, millistest osa võtsin. Kõik need protseduurid olid mitte üksnes juriidiliselt korrektsed, vaid algusest peale tehtud täpselt nii nagu seadused nõuavad ja nagu seadustes on sätestatud. Kui tekkis vaidlusi, siis need vaidlused lahendati seadustes määratud korras. Kõik vaidlused on saanud nüüdseks oma lõpliku lahenduse ning ma ei näe vähimatki alust kahelda Ilvese presidendiks valimise seaduslikkuses. Kindlasti ei taha takka kiita selle kohta teisiti arvavale paktipaarile Reiljan-Savisaar ega üles kütta uusi kahtlusi. Ent ometigi tekitas riigikohtu otsus vajaduse kas või teoreetiliselt mõni võimalus selgemaks saada. Kui riigikohus ütleb, et Loksalt läks presidenti valima vale mees ja ... Riigikohus ei öelnud päris nii, et valima läks vale mees ning seetõttu järelikult õige mees ei saanudki valida. Oli kaks meest. A (Ignahhin) ja B (Fjodorov), kelle Loksa volikogu oli justkui valijameheks määranud. Meie ütlesime, et A-l (Ignahhin) on õigus presidenti valida. B (Fjodorov) ütles et ei, hoopis minul on õigus ja mina oleksin pidanud hääletama. Riigikohus ei öelnud, et B-l (Fjodorovil) oli õigus. Riigikohus ütles üheselt ja arusaadavalt, et B-l (Fjodorovil) ei olnud mingitki õigust osaleda valimiskogus ja hääletada. A (Ignahhin) aga osales ja hääletas. Riigikohus leidis, et temalgi puudus selleks õigus. Tekkis seis, kus ta tõmmati valijameeste hulgast maha, aga tema antud hääl mitte. Te mõtlete, et kuna eeldatavalt oli ta Ilvese pooldaja, pidanuks Ilvesele antud häältearvust ka ühe maha võtma? No ma mõistan, et ka aritmeetiliselt on kõik korras, kuid... Ilves kogus kaks häält üle künnise. Kui tõmmatagi talle antud häälte arvust üks maha, jääks talle 173. Valituks osutumisel oli vaja üle 172. 173 on suurem kui 172. See on aritmeetika, mis näitab, et lõpptulemuse kindlakstegemise seisukohalt ei omanud see hääl tähtsust. Aritmeetika on siin üks pool. Teine pool on aga selles, et hääletamine on salajane ning peale hääletaja enda ei tea ju keegi, kas ta üldse Ilvese poolt hääletas. Me vaid eeldame ja arvame seda. Kuid ainult eelduse põhjalt arvestada puhtmehaaniliselt üks Ilvesele antud hääl maha... Ei, valimiskomisjon endale seda õigust küll ei võta. Oli ka teine vaidlus, mis võinuks tähendada juba teist häält. Tegelikult tahtsin mõttemänguliselt veel kaugemale minna. Ehk: kui oleks ka kolmas ja neljas, mis siis? Kas ka siis piirdutakse lausega – hääletamine on salajane ning mis teha, tulemust see ei muuda?
Miks teine vaidlus riigikohtuni ei jõudnud ehk miks kaebaja ei järginud kaebuse esitamise protseduuri, ei oska mina öelda. Aga kui oleks tühistatud näiteks kolme või nelja valijamehe osalemise õiguspärasus, oleks tõepoolest ka hääletamise tulemused kahtluse alla seatavad. Kas lõpptulemus oleks siis kaheldav ja mida sel juhul edasi teha, oleks ainult riigikohtu otsustada. Oletuslikult mõeldava võimalusena ei oleks mitte midagi hirmsat selleski, kui oleks tulnud kordushääletus ehk kordusvalimiskogu. Kuid see on puhas spekulatsioon. Antud juhul ka ühe hääle äralangemine ei mõjuta ju tulemust. Pole vahet, kas valimiskünnis ületatakse ühe või kahe või 200 häälega. Loksa on üleüldse üks eriline kant Eestimaal. Kaks volikogu, kaks linnavalitsust jne. Mõlemad pidevas valmisolekus üksteisele turja kargama või politsei ja kohtuga ähvardama. Valimiskomisjonile ei olnud ju Loksa taustsüsteem mingi uudis. Võib-olla oleks pingeid märksa vähem olnud, kui oleksite kohe välistanud mõlemad valijamehed?
Võib-olla. Seda ei saa kinnitada ega ümber lükata. Me arutasime ka seda võimalust, et jätta Loksa üldsegi valijameheta. Teades, et kahte meest ühest kohast valimistele lubada ei saa, oli õigupoolest meie ees kaks põhimõttelist valikut. See oli üks võimalus, et automaatselt ja külmalt lükata mõlemad Loksast esitatud valijamehed kõrvale ning ise sammuda rahuliku südamega koju. Sellise minu hinnangul äärmiselt formaalse suhtumisega tehtud lahenduse suur miinus peitub põhiseaduses. Põhiseadusega antakse igale omavalitsusele õigus ja võimalus osa võtta valimiskogust ja valida Eestile president. Kui oleksime pikemalt mõtlemata tuima näoga mõlemad Loksa valijamehed kõrvale lükanud, oleksime ise rikkunud põhiseaduse mõtet ja jätnud kellegi ilma põhiseaduslikust õigusest.
> Loe edasi |
