Et Soomes nagu muljalgi maailmas on toidukultuuriga seotud suurimaks probleemiks ülekaalulisus ning sellest tingitud haigused, on viimastel aastatel erilise hoolega keskendutud soomlaste toitumisharjumuste muutmisele.
Oluline on rõhutada, et toit, mida süüakse, on tasakaalus, mis tähendab seda, et iga inimene saab toidust piisavalt vajalikke toitaineid korvamaks oma energiakulu. Selleks, et vältida ülekaalulisust, peaks toiduvalikust saadav energia vastama füüsilise koormusega kulutatavale energiale. Toiduspetsialistide poolt soovitatav parim võimalik toiduvalik on mitmekesine ja eeldab rohket leiva, juur- ja puuviljade ning marjade tarbimist.
Nõnda iseloomustab soomlaste toidukultuuri ka tervislikkus. Näiteks viimastel aastakümnetel on suudetud soomlaste toitumisharjumusi muuta nõnda, et nende pärilik kõrge kolesteroolitase veres on tuntavalt alanenud ning seda tänu väherasvaste piimatoodete ja juurviljade tarbimisele.
Soomes on välja töötatud spetsiaalsed Benecol-tooted, hambakaariest ennetavad xylitol-närimiskummid ning seedimist soodustavad ja parandavad piimhappebaktereid sisaldavad hapupiimatooted.
Investeerimishuvilistel on taas põnevad ajad, sest Tallinna börsile on tulemas uus aktsia. Olympic Casino on kahtlemata huvitav ettevõte, kuigi omanikuna kasiinoäri toetamine jätaks paratamatult ebameeldiva tunde, leiab Postimees Online'i ajakirjanik Aivar Reinap.
Põllumeeste Kogu hinnangul pole Rahvaliit
põllumajandussektori juhtimisega hakkama saanud, mistõttu tuleks erakonnal
võtta poliitiline vastutus ja valitsusest lahkuda.
Praeguses postmodernses olukorras on revolutsiooni mõiste kaotanud palju oma
positiivsest aurast. «Revolutsioonilist heledat õlut» libistades võib vaadata
«Sigade revolutsiooni» või panna peale Prince’i «The Revolution!» või
samanimelist kaardimängu tagudes kuulda reklaami koerte või karaoke
revolutsioonist, kirjutab esseist Raivo J. Raave.
Sõnasõda meditsiiniteadlaste ja -uurijate ning
andmekaitsjate vahel on kestnud juba mitu aastat. Tüliõunaks see, kuidas tohivad
arstiteadlased patsientide isikustatud terviseandmeid uurimistöödes kasutada, kirjutab Postimehe ajakirjanik Sigrid Kõiv.
