Tallinna kommunaalameti heakorraosakonna juhataja Tõnu Tuppits ütles, et kuigi linnal on kaks avalikku tualetti, linn enese omandusse rohkem käimlaid ei igatse. «Meil pole päris maailmakuulsust ka vaja,» vihjas ta Toompeale kerkinud käimla ümber tekkinud meediakärale.

Tallinna linnadisainer Aavo Ermel usub, et käimlate rajamine saab hoo sisse järgmisel kevadel. Lähiajal algatab kommunaalamet teemaplaneeringu, et välja selgitada, kuhu on avalikke tualette tarvis. Selleks vaadatakse üle turistide liikumisteed, uuritakse kohalike elanike vajadusi ja selgitatakse välja, kui palju käimlaid tarvis läheb.

«Alles siis saame rääkida rahast – kui palju on vaja nende rajamiseks,» märkis Ermel. «Kuulutame välja hanke, et leida firma, mis paigaldaks ise tualetid ja hooldaks neid.»

Enamik käimlaist suvised

Paljudesse kohtadesse ei saa Ermeli sõnul ilmselt püsivaid käimlaid rajada, sest näiteks vanalinna on pea võimatu uusi torustikke rajada. «Peame välja selgitama, kus saab torustikke ühendada, kus mitte. Selle järgi otsustame, kuhu saab panna suvised teisaldatavad käimlad,» rääkis Ermel. «Turistide arv kahaneb sügisel ja siis pole neid asutusi ka tänavatel enam nii palju vaja.»

Ermeli sõnul vaatab linn pakkumiste sobivuse üle nii hinna kui välimuse suhtes, sest tualetid peavad linna sobima. «Inimestel on vaja inimväärset linnakeskkonda,» märkis ta.

Linnadisainer ei tahaks kindlasti tänavatel näha praegu massiüritustel kasutatavaid ajutisi plastmassputkasid, kuid ka Toompea miljonikäimla marmoriga toretsev arhitektuur on tema meelest üle pakutud eurokitš.

Tallinna käimlamure on tõsine – kui näiteks kruiisireisijad tuuakse bussitäite kaupa Toompeaga tutvuma, on neil ainus võimalus end kergendada kuulsas miljonikäimlas, mille ukse taha moodustub pikk järjekord. Samas on avalike käimlate võrgu rajamine ka üks linna võimuliidu leppe punkte.

Tallinna ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste ütles, et tema alluvatel tuleb turistide käimlamuredega tihti kokku puutuda, sest need moodustavad ühe osa linnale vajalikust turismilogistikast – lisanduvad bussiparklad, suunaviidad ja turvalisuse küsimused.

Kuigi tihti aitavad hädalise raskest seisust välja kaubanduskeskuste või toitlustusasutuste kergenduskohad, on Teniste arvates käimlaid pealinna hädasti juurde vaja.

Linlastele pole kohta

Tallinna Kesklinna vanema asetäitja Kaia Sarnet ütles, et linnaosavalitsus saab turistidelt aeg-ajalt märkusi – kiidetakse Toompea käimla olemasolu, kuid kurdetakse samas, et see on liiga väike. «Turistid võivad bussist maha jääda, kui seal järjekorras seista, sest seal on vaid üks koht,» tõi ta näiteks.

Sarnet näeb tualetivajadust ka mujal kui vanalinnas – käimlata on Kadrioru park, Pirita promenaad, paljud pargid, vaba aja veetmise paigad ja spordiobjektid.

«Kui minna näiteks rulluiskudega kesklinnast Piritale, pole hädalisel tee peal mingit võimalust keha kergendada,» rääkis Sarnet.

Praegu on linnas kokku vaid seitse avalikku käimlat.

Eilsel linnavalitsuse istungil otsustas linn kergitada kolmele kroonile nii Toompea kui Viru tunneli käimlate kasutushinda, kuna linna kulud on suured, kuid hinnad teiste käimlate omadest odavamad.

Tallinna avalikud käimlad

• Vabaduse väljakul (Kaarli pst 2)

• Vabaduse väljaku tunnelis

• Viru keskuse tunnelis

• Toompeal

• Valli tänaval

• Pikas jalas

Allikas: Tallinna ettevõtlusamet

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5