Samas on Ukraina poliitikute vastuolulised avaldused pannud paljusid Kiievi Läände pürgimises kahtlema.

Ukraina juhtkond väljendab üha suuremat pettumust, et võimalus ühineda Euroopa Liiduga tundub olevat sama kaugel nagu kunagi varem. Eriti tugev on ärevus nüüd, kus järgmisel aastal valmistuvad Euroopa Liitu astuma mitmed Ukraina naabrid. Nii poliitikute kui rahva seas on tunnetatav hirm, et Ukraina on määratud kõdunema valel pool uut eesriiet, olgu pealegi et sametist.

Eriti heitlik on oma viimastes avaldustes president Leonid Kutšma. Eelmisel nädalal kaebas Kutšma, et Ukrainal tuleb ilmselt eurounistustest loobuda. Ta kurtis, et ükski kõrgem Euroliidu ametnik pole näidanud üles huvi Ukraina liitumise vastu.

Siis sõnas Kutšma aga, et kui Ukraina praegu ka kutse saaks, lükkaks ta selle tagasi, kuna maa pole ühinemiseks valmis. Selle asemel peaks Ukraina tegema presidendi sõnul tegemist teiste majandusühendustega. Ilmselt viitas Kutšma siinkohal Venemaa, Valgevene ja Kasahstaniga loodud Ühtsele Majandusruumile.

Paljud Ukraina poliitikud ning mõned Lääne diplomaadid on väljendanud muret, et Ühtse Majandusruumi asutamine signaliseerib Kiievi ärapööramist Läänekursilt. Nad kardavad, et majandusliit valdavalt slaavi elanikkonnaga riikide vahel hakkab takistama Ukraina ühinemist näiteks Maailma Kaubandusorganisatsiooniga.

Euroopa Komisjoni Kiievi esinduse pressiesindaja Steffen Kovmandi sõnul ootab Euroopa Liit Ukrainalt kinnitust, et see nii pole. Muidu aga Kovmand Kutšma avaldustes vastuolu ei näe.

“Arvame, et see on realistlik hinnang, et Ukraina pole veel valmis. Oleme rahul, et Kutšma kinnitas Ukraina pühendumust liituda lähemale Euroopale. Me ei näe siin vastuolu; seda, et Kutšma oleks vastuolus iseendaga. Me näeme selles kaht erinevat avaldust, mis sisuliselt ütlevad sama asja,” kõneles Kovmand Raadio Vaba Euroopale.

Tuntud opositsioonipoliitiku Juri Kostenko kinnitusel on aga Euroopa diplomaadid ja poliitikud Kutšma avaldustest sügavalt häiritud. Euroopa Nõukogus Ukrainat esindav Kostenko märgib, et paljud on mures selle üle, mis mõju hakkab Ühtse Majandusruumi loomine avaldama.

“Igaüks kommenteerib Ukraina valitsuse ja eriti presidendi välispoliitiliste sammude ebajärjepidevust,” rääkis ta. “Nad juhivad tähelepanu sellele, et aasta tagasi tuli president välja deklaratsiooniga, milles kuulutas uut kurssi Ukrainale – kurssi Euroopa integratsiooni suunas. Ja nüüd siis selline fundamentaalne muutus välispoliitilises kursis ning prioriteetides.”

Senise ametliku kursi järgi loodab Kiiev saada Euroopa Liidu liikmeks juba aastal 2010. Esialgu ootab Ukraina tunnistamist turumajanduslikuks riigiks, mis kõrvaldaks mitmed kõrged kaubandusbarjäärid. Samuti tahab Kiiev, et Euroopa Liit nimetaks ta assotsieerunud riigiks, milline staatus viitaks tulevasele liikmekssaamisele.

Omalt poolt ütleb Brüssel, et Kiievil pole lootust ühineda enne, kui Euroliit on suutnud edukalt sulandada need kümme riiki, kes liituvad järgmisel aastal.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.53