Eilsetel andmetel käis üleeile valimiskastide juures peaaegu 90 protsenti vabariigi 560 000 valimisõiguslikust kodanikust ning ligikaudu 81 protsenti neist hääletas Kadõrovi poolt.

Seitsmest presidendikspürgijast saavutas paremuselt järgmise tulemuse - 6,2 protsenti - Abdulla Bugajev. Veel paar kandidaati jõudsid üle ühe protsendi, Venemaa valimiste eripära - hääletamist kõigi kandidaatide vastu - kasutas paar protsenti urnide juures käinutest.

Kindel võit

Kadõrovi võidus ei olnud erilisi kahtlusi juba enne valimisi. Selles ei kahelnud ka valimiste ajaks kodukülla Tsentoroisse suundunud Kadõrov ise: «Homme tõuseb päike samast kohast, kust ta ikka tõusnud on, ainuke erinevus on see, et mina olen legaalselt ametisse valitud.»

Eriti kindlaks muutus Kadõrovi võit pärast seda, kui üheteistkümnest end kandidaadiks registreerida suutnud isikust neli Tshetsheenia administraatori tõsisemat konkurenti välja langesid.

«Need valimised on hullemad kui farss, need on puhas absurditeater,» oli veendunud ka Vene inimõiguslane, Moskva Helsingi Grupi juht Ljudmila Aleksejeva.

Tema rühmitus oli üks neist, mis keeldus saatmast Tshetsheenia valimistele isegi vaatlejaid. Nii olidki üleeile lisaks paarisajale ajakirjanikule valimisjaoskondades toimuvat jälgimas vaid SRÜ maade vaatlejad, mujalt maailmast olid kohale tulnud ainult Araabia Liiga ja Islamikonverentsi Organisatsiooni vaatlejad.

Kuigi SRÜ vaatlejad kinnitasid juba üleeile, et mingeid rikkumisi valimistel ei esinenud ning need peeti ausas ja demokraatlikus õhkkonnas, ei olnud mitmed ajakirjanikud sugugi veendunud, et see päris nii oli.

Nii leidis üks Groznõi lähedal valimisi jälginud agentuuri France Presse ajakirjanikke, et keskmiselt käis pühapäeval enne kella kaht päeval valimas üks inimene poole tunni kohta. Samaks ajaks oli Groznõi kesklinnas hääletamas käinud 1099st nimekirja kantust 170, mistõttu oli ajakirjanik üsna üllatunud, kui kell kaks teatas valimiskomisjon, et vabariigis on valimas käinud 43 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.

Rahuliku elu maaletooja Ahmad Kadõrov ei ole väga põhjalikult oma kavatsusi pärast tema seisundit legaliseerivaid valimisi tutvustanud. Kindlasti tuleb tal aga kiiresti täita näiteks valimiseelne lubadus maksta iga valimispäeval sündinud lapse vanematele 10 000 rubla.

Eelmisel nädalal kinnitas Kadõrov, et üks esimesi asju, mida ta ette võtab, on «luua komisjon, mis uurib kõiki Tshetsheenia-Ingushshia vabariigis toime pandud kriminaalkuritegusid».

Ebamäärane komisjon

Mida konkreetselt komisjon uurima hakkab ja kuidas peaks see uurima tänapäeval eraldiseisva Ingushshia asju, jättis Kadõrov täpsustamata.

1954. aastal Kasahstanis sündinud (tema vanemad olid sinna välja saadetud koos ülejäänud tshetsheeni rahvaga, keda diktaator Stalin süüdistas koostöös natsidega) Kadõrov oli eelmise Tshetsheenia sõja ajal vabariigi kõrgem vaimulik ning toetas võitlust Vene vägede vastu.

Hiljem lõi ta aga iseseisvuslastest lahku, tuues põhjuseks nende sattumise islamiradikaalide mõju alla, ja 2000. aasta juunis määras Moskva ta Tshetsheenia administratsiooni juhiks.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0