Kui suurlinnade slummistumise tõkestamiseks aga otsustavaid samme ei astuta, kasvab järgmise 30 aasta jooksul slummielanike hulk kaks korda, prognoosib eile avaldatud ÜRO asumiprogrammi raport.

Umbes poole sajandi pärast, 2050. aastal elab linnades aga praeguse planeedi elanikkonnaga võrdne hulk inimesi ehk kuus miljardit asukat ning slummiasukate arv on kasvanud 3,4 miljardini.

Nagu viitsütikuga pommid

Eriti mitu Aafrikas asuvat slummi võrdub seejuures ÜRO asumiprogrammi raporti hinnangul otsekui viitsütikuga pommidega, vahendab Soome Yleisradio interneti kodulehekülg. Neis elavaid vaeseid ei tohiks pidada küll potentsiaalseteks terroristideks, kuid ühiskondlikud lõhed võivad slummides elavad linnavaesed dokumendi hinnangul viia «ebasotsiaalse» käitumiseni.

ÜRO asumiprogrammi väitel on raporti «Slummid kui väljakutse: globaalne ülevaade inimasustusest 2003» näol tegemist ühe kõige põhjalikuma uuringuga slummistumisest - dokumendi tarvis koguti andmeid kokku 37 suurlinnast terves maailmas.

Kasvavad slummid

Kui raporti andmeil elas kahe aasta eest slummides umbes 924 miljonit inimest ehk pisut alla kolmandiku Maa kogurahvastikust, siis veel pisut enam kui kümmekond aastat varem oli see arv oletatavasti tunduvalt madalam.

Märgatav tõus slummiasukate arvu osas toimus raporti hinnangul just 1990. aastate kestel, kuid samas on riiklikud strateegiad kaugenenud sellistest negatiivset mõju omavatest käitumismudelitest nagu sundväljatõstmised ja sunniviisiline ümberasustamine.

Selle asemel on erinevate riikide valitsused raporti hinnangul asunud üha enam tähelepanu pöörama slummiasukate suutlikkusele ennast ise aidata ning inimeste slummidest ümberasustamisele eelistatakse pigem püüdeid nende elutingimusi parandada.

ÜRO asumiprogrammi tegevdirektori Anna Tibaijuka sõnul oleks nende esimene soovitus slummidega seonduvate probleemide lahendamise teel pidevalt korrata vajadust ilmutada kitsikusest väljapääsemiseks poliitilist tahet, vahendas BBC Online.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5