Väljakutsete arv on pidevalt kasvanud, raha ei piisa ei investeeringuteks ega palkadeks, ent riigieelarve eelnõus on kiirabi jaoks kavandatud isegi tänavusest vähem raha, teatas tervishoiuamet.

«Me ei saa teha järeleandmisi ei kvaliteedis ega kvantiteedis,» kinnitas eile Tervishoiuametis toimunud nõupidamisel erakorralise meditsiini erialakomisjoni liige Ago Kõrgvee. «Aga teatud summa eest saab vaid teatud hulga teenust pakkuda.»

Vaja mineva 197 miljoni krooni asemel seisab riigieelarve eelnõu kiirabi real vaid 157,7 miljonit. Tänavu on kiirabi kasutada 167 miljonit krooni.

Kuigi kiirabi rahataotlus on kahel viimasel aastal koostatud kulupõhise rahastamise skeemi alusel, arvutusi on aktsepteerinud nii sotsiaal- kui rahandusministeerium, on riigieelarve eelnõusse jõudnud ikkagi arvutustest väiksem number. Alati jääb selgusetuks, kes konkreetselt on rahasummat vähendanud ning mille alusel on seda tehtud, nentisid kiirabispetsialistid eilsel nõupidamisel.

Eelmisel aastal kasvas kiirabi patsientide arv 2001. aastaga võrreldes 23.000 võrra, 2001. aastal võrreldes 2000. aastaga 11.000 võrra ja 2000. aastal võrreldes 1999. aastaga 14.000 võrra. «Miski ei viita, et kiirabi koormus väheneks,» lausus Kõrgvee. «Vastupidi, lahendamata sotsiaalsed probleemid osutuvad kiirabi omadeks.» Suurem patsientide arv eeldaks ka eelarve suurenemist, mitte vähenemist.

Kiirabijuhid peavad tulevasi kütuse, sooja, vee ja muude hindade tõuse tõsiseks ohuks kiirabilegi. Vana probleem on see, et igal aastal peaks üle Eesti välja vahetama umbes 20 kiirabiautot, sest üks sõiduk amortiseerub viie aastaga. Ka kiirabis töötavad meedikud ootavad palkade tõstmist, sest hindade tõus mõjutab neidki. Kiirabi eelarve ei tule kaasa inflatsiooniga.

Kiirabispetsialistid leiavad, et kiirabi kvaliteetne töö tagab lisaks patsientide päästmisele ka muu meditsiini kulude vähenemise.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.89