Samal teemal: Minister Reiljan: see pole võimalik Kinnisvaraarendajad trügivad kaitsealusele Pakri pangale

Ühel tuulisel augustipäeval kerkis Pakri tuletorni juurde viiva tee äärde suur ja värviline kuulutustahvel.

Kes kuulutustahvlit lähemalt uurida viitsis, nägi, et peagi kerkib sinnasamasse kruusase tee ja kõrge pankranniku vahelisele kitsale alale noobel küla.

Pildi peal oli tulevane elamurajoon täpselt paigas - nii 68 krunti kui nende vahelised tänavad.

Selleks et pankrannikule kerkiva küla asukaks saada, tarvitses vaid kuulutusel toodud telefoninumbril helistada.

Numbril helistades vastab küsimusele, kui suur tung ka kruntidele on, käre meeshääl, kes teatab, et keskeltläbi broneeritakse üks krunt nädalas.

Igasugu naabreid

«Kes mu naabriteks ka hakkavad?» kõlab järgmine küsimus krundikauplejale.

«Üks Soome firma võttis Paldiski-poolsemad krundid ära,» jutustab hääl. «Kaks väliseestlast on võtnud ja üks eestlane on võtnud.»

Maakler jätkab: «Üks vene rahvusest on ka võtnud. Igasugust rahvast on. Järgmisel nädalal tulevad jälle mingid väliseestlased. Nemad tahavad neli krunti ära broneerida.»

Hääl telefonis soovitab mul kaardi pealt sobiva krundi välja valida ja notari juures ära käia. Siis võib kas või kohe hakata ehitama. Ainuke häda olla selles, et alajaam valmib aasta lõpus.

Vaid paarkümmend meetrit kuulutustahvlist eemal seisab üksik metallpost. Kunagi asus posti otsas silt, mis teatas, et siit algab Pakri maastikukaitseala. Nüüdseks on see ära rebitud - mine tea, peletab mõne kunde veel eemale.

Viimane aga ei tähenda, nagu oleks looduskaitseala kusagile kadunud. «75 protsenti uuest külast asub maastikukaitsealal,» kinnitab Pakri kaitseala üks rajaja ja selle hing Hella Kink.

Kui üks Pakri poolsaare looduse parimaid tundjaid suu avab, kuuleb sealt palju muudki. «Omal ajal ei paiknenud mitte ükski talumaja poolsaarel praegusest teest mere pool,» jutustab Kink. «Seal puhuvad nimelt 35 päeva aastast sellised tormituuled, mis puhuvad kõik minema.»

Varisev pankrannik

Geoloogina juhib Kink tulevaste krundiomanike tähelepanu kahele tõsisele asjaolule. Kui pae sisse hakatakse kommunikatsioonide tarvis kraave lõhkuma, hakkab pankrannik varisema. «Siis kukuvad nad ise sinna alla,» tõdeb ta.

Veelgi tõsisem on Kingu sõnul ülemise ja alumise astangu vahel paljanduvast diktüoneemakildist tulenev radioaktiivne kiirgus ja tervisele ohtlik gaas radoon.

«Issand jumal, milline kiirgus seal on. Ja palju seal radooni. See ei tapa, aga ei vasta ka elamunõuetele. Täpselt sama nagu Sillamäel. Aga selleni pole nad veel jõudnud,» hoiatab geoloog kaitseala kruntide tulevasi elanikke looduskauni krundi võimalike ebameeldivate kõrvalmõjude eest.

Kingu sõnul näitas hiljuti valminud uuring, et tegelikult võiks praegu kruntidena välja pakutaval alal hoopis maardla avada. «Seal on niipalju rauda ja igasuguseid raskemetalle,» kirjeldab ta.

«Kuna kinnistu jääb osaliselt kaitsealale, on detailplaneeringu kehtestamise eeltingimuseks meie kooskõlastus,» seletab Harju keskkonnateenistuse juhataja Jaan Pikka. Tema valitseb ühtlasi ka Pakri kaitseala.

Pärast seda kui linnavalitsus tänavu aprillis neile uue küla projekti saatis, teatas Pikka neile resoluutselt: «Juhime teie tähelepanu asjaolule, et Pakri maastikukaitseala piiride muutmise ettepanek pole hetkel veel valitsuse pool kinnitatud.»

«Siin on vaja muuta maastikukaitseala piire, ka potentsiaalse Natura võrgustiku loodus- ja linnuhoiuala piirid on tegemata,» teatas Pikka oma avalduses.

«Kuna planeeritaval alal on tegemist kaldaastanguga, siis ranna- ja kaldakaitse seadusega laieneb ehituskeeld maismaa suunas mererannal saja meetri võrra ja ehituskeeluvööndi vähendamiseks on vajalik keskkonnaministri nõusolek,» kommenteeris keskkonnateenistuse juhataja toona talle saadetud projekti.

Villu Reiljan kuulis oma sõnutsi Pakri maastikukaitsealale kerkivast külast alles eile Postimehelt.

Ministril pole mingit plaani tema enda poolt 5. mail 1998. aastal asutatud 1454-hektarise kaitseala vähendamiseks.

Juhtumisi alles eelmisel nädalal otsustas UNESCO Eesti rahvuskomitee esitada Põhja-Eesti paekalda maailma looduspärandi nimistusse.

«Prioriteetsed lõigud sellest on Osmussaar, Pakri saared, Pakri poolsaar, Türisalu, Ülgase, Muuksi, Aseri, Saka-Ontika-Toila ja Udria,» seletab Hella Kink. «Kõik need on kaitsealad.»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.43