Parlamendi väliskomisjonis annavad selgitusi välis- ja siseministeeriumi esindajad ning päästeameti peadirektor Mati Raidma, kellele alluvad demineerijad ja pommikoerajuhid on kaitsnud USA Afganistani vägede peakorteri - Bagrami õhuväebaasi - pommipuhtust möödunud aasta juulist.

Nüüd tahab siseministeerium lõpetada selle demineerimismissiooni tegevuse 31. detsembrist.

Ühelt poolt arvavad ministeeriumi ametnikud, et Raidma ametkonna tegevus peaks olema suunatud rohkem riigi sisse ja mitte nii palju välismissioonidele, teiselt poolt tekitab vastuseisu, et ameeriklaste juhitud operatsioonile «Kestev vabadus» Eesti saadetud kuue miljoni kroonise aastaeelarvega pommirühma peab osaliselt kinni maksma siseministeerium.

NATO laiendab missiooni

Päästeameti demineerimismeeskonna missiooni võimalik lõpetamine kerkis parlamendiliikmete ette rahvusvaheliselt väga tundlikul ajal.

Nii Talibani-järgse Afganistani stabiliseerimisele oma täieliku heakskiidu andnud ÜRO kui ka Kabulis asuva rahvusvahelise rahuväe juhtimise üle võtnud NATO survestavad lääneriike senisest rohkem panustama Afganistani, et hoida ära islamiäärmuslaste peatõstmine ning vähendada riigist lähtuvat narkokaubanduse ohtu.

Just eile nõustus NATO, mille täisliige on peagi ka Eesti, laiendama alliansi juhitud rahuvalvemissiooni Afganistanis väljapoole pealinna Kabuli.

Pommirühma tegevuse lõpetamise kriitikud meenutavad demineerimismeeskonna suurt väliskogemust, mida saab hiljem kasutada siseriiklikult, ning mõistagi välispoliitilisi ohtusid.

«Välispoliitiliselt ja NATO koostööd silmas pidades see otsus meile kindlasti hästi ei mõju,» ütles näiteks Siim Kallas (Reformierakond), kes eelmise peaministrina andis mullu kevadel jah-sõna demineerimismissiooni alustamiseks.

Väljaõpe kodukriisideks

«Oli üsna loogiline ette kujutada, et osaleme operatsioonis seni, kuni kestab liitlaste tegevus Afganistanis,» lausus Kallas Postimehele.

Kriitiline on ka parlamendi väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Res Publica). «Kitsalt oma sisemistele pisiasjadele mõeldes ja nii otsustades unustame välispoliitilise mõõtme ning see võib meile bumerangina tagasi lüüa,» hoiatas ta.

«Ka on päästeameti demineerimismissioon meeletu võimalus väljaõppeks, mida saab hiljem kodus kasutada,» lisas Mihkelson.

USA diplomaadid on varem öelnud, et vajadus niisuguste pommirühmade järele konfliktipiirkondades pigem suureneb kui väheneb.

Siseministeeriumi ametnikud andsid parlamendi väliskomisjoni tänase arutelu eel mõista, et on valmis Riigikogu-poolseks ettepanekuks jätkata Bagramis päästeameti demineerimismissiooni. «Kuid siis tahaksime ka kohe teada, kuidas seda rahastatakse,» ütles üks ametnikest.

NATO juhitud rahuväe koosseisus Kabulis teenib ka Eesti kaitseväe demineerijate rühm.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3