Võrreldes peaaegu kõigi Euroopa Liidu ühiselu valdkondadega on liikmesmaadele jäetud sotsiaalküsimustes üsna vabad käed. Selleks on selge rahaline põhjus: et sotsiaalkulutused on iga Euroopa riigi eelarve jaoks suurim kuluartikkel, reguleerib Euroopa Liit enamikku sotsiaalsfääri puutuvat miinimumtasandil või soovituslikul toonil.

Minimaalsele regulatsioonile vaatamata pole Eesti sotsiaalvallas oma õigusruumi euroopalikuks kohendanud. Vastu võtmata on ligi 30 õigusakti ning vaatamata korduvatele lubadustele on edasiliikumine olnud vaevumärgatav.

Nagu Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus poolteist aastat tagasi, nii suhtub ka tänane 3R koalitsioon sotsiaalküsimustesse pelglikult.

Samal teemal: GRAAFIK: Eesti teiste Ida-Euroopa riikide ja ELi taustal

Kaks valitsust sarnanevad selles, et mõlemad kardavad sotsiaalprobleemide kiiret lahendamist. Järgnevad näited kinnitavad, et sotsiaaltoetuste riigist on asi Eestis väga kaugel ning kartmise asemel oleks vaja end lõpuks kokku võtta.

Mida on vaja teha?

Et mitte üldsõnaliseks jääda, toon ka konkreetseid näiteid Euroopa õigusruumi kuuluvate õigusaktide ja reeglite kohta, millega Eesti valitsus eelistab mitte tegelda.

Viimastel valitsustel pole olnud julgust tunnistada, milliseid Euroopa sotsiaalkoodeksi sätteid Eesti täna ei täida.

Hea, et vanaduspensioni miinimumtaseme saavutamine on seatud vähemalt eesmärgiks. Kavandatav maksureform ja vastuseis pensioniindeksi muutmisele töötavad kahjuks selles suunas, et paljuräägitud 40 protsendi tase jääb saavutamata.

Töö juures tervise kaotanud inimesed ja vanema kaotanud pered vajavad tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust. Seda seadust ei tehta üldse.

Pole ka näha, et valitsus sooviks tööandjate vastuseisu selle kindlustusliigi sisseviimiseks murda. Suhtumine riskide kindlustamisse tööõnnetuste ja kutsehaiguste vastu on Eestis Kesk-Aafrika Vabariigi tasemel.

Edasi, töölepinguseadus. Tööturu sotsiaalpartnerid, tööandjad ja ametiühingud on paljudes küsimustes kokkuleppele jõudnud, valitsuse sammudest pole aga kuulda kippu ega kõppu. Kahel järjestikusel valitsusel pole jätkunud arusaamist, et töötaja on töölepingu nõrgem pool ja seetõttu peab teda seadus ka rohkem kaitsma.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.74