Kui riik sülearvutite ostmiseks raha eraldaks, oleks politsei juhtivinspektor Meelis Rattas valmis kannatanult ka kuriteopaigal digitaalse avalduse vastu võtma. Foto: Toomas Huik

Samal teemal: Repliik: E-bürokraatia

Siseministeerium kavatseb kulutada 25 miljonit pereregistri projektile, mis tähendab näiteks, et sündidest ja surmadest saab varsti teatada kodunt lahkumata, esitades internetis elektroonilise avalduse.

«Inimene ise ei saa päris oma andmeid muuta, aga ta saab esitada avalduse ja jälgida selle menetlemise käiku,» selgitas siseministeeriumi rahvastiku osakonna juhataja Enel Pungas.

Pabereid vähem

«Sünni ja surma puhul eeldab see muidugi, et kõik meditsiinilised andmekogud on digitaliseeritud.» Kuna pereregistri projekti all on plaanis ka kogu rahvastikuregister digitaliseerida, hakkab kodaniku jaoks vähenema paberite pakk, millega näiteks toetust taotlema minna. «See tähendab, et erinevad ametkonnad ei pea enam hakkama inimestelt samu andmeid uuesti üle küsima,» sõnas Pungas.

Samuti on plaanis rahvastikuregistrisse lisada inimeste digitaalsed pildid, mis skännitakse paberraamatutest.

Suurim probleem tekib Pungase sõnul aga enne 1980. aastaid sündinud inimestega, kelle andmeid pole veel elektroonilisel kujul sisestatud.

«Praegu ollakse sisestamisega 1980ndates, kogu aeg ajas tahapoole minnes on plaan välja jõuda 1926. aastani,» lausus Pungas.

Suured muutused ootavad lähiajal ees ka politseiametit, kes plaanib digitaliseerimisele kulutada 9,3 miljonit, millest 2,4 miljonit läheb kodanikele erinevate e-teenuste pakkumiseks.

«Üks esimesi asju on, et inimene saab kaardilt vaadata, milline on kuritegevus tema naabruses,» lausus politseiameti infosüsteemide osakonna ülemkomissar Andrus Voolaine. Tema selgitusel saaks inimene reaalajas jälgida, kus täpselt tema läheduses on toimunud viimasel ajal vargusi, röövimisi või muid kuritegusid. Andmed jookseksid kaardile otse politsei infosüsteemist.

Politseile sülearvuti

Samuti plaanitakse võimalust, et inimene saaks vaadata, millises seisus on kriminaalasi, millega ta seotud on.

«Siin tekib muidugi mitmeid õiguslikke küsimusi ja on vaja läbi mõelda, kui palju infot võib menetlemise käigus avaldada,» nentis Voolaine. Kodanikul võib avaneda ka võimalus vaadata enda kohta käivaid andmeid digitaalses karistusregistris.

Kaugema plaanina on politseiametil tulevikus kavas varustada ka politseinikud sülearvutitega, et kannatanu saaks avalduse kuriteo sündmuspaigal digitaalselt esitada.

«Praegu pole me aga sülearvutite soetamiseks veel raha saanud.» Voolaine sõnul on nad arvutite ja välimenetluse tarbeks taotlenud kokku 20 miljonit.

25 miljoni eest plaanib 2008. aastaks digitaalse haigusloo projekti valmis saada sotsiaalministeerium. «Digilugu tähendab, et kogu info, mille arst haigusjuhtumi kohta kirja paneb, on kõigile haiglatele digitaalselt kättesaadav,» sõnas terviseinfo ja analüüsi osakonna juhtaja Kaja Kuivjõgi.

Arvutispetsialist Linnar Viik arvas, et dokumentide esitamine kodus ID-kaardi abil on isegi turvalisem kui paberkandjal asju ajades.

ID-kaardiga turvaline

«ID-kaardi puhul toimub alati täiskontroll, kus PIN-koodi võrreldakse andmebaasiga, aga paberil allkirja puhul seda ei ole,» selgitas Viik.

123 miljonit krooni e-teenuste arendamiseks peab Viik kopsakaks, kuid kahtleb pisut, kas Eestil selle kõige elluviimiseks tegijaid jätkub. «Riigil ei ole kahjuks ametnikest programmeerijate armeed.»

Tema sõnul toimuks kogu riigiametite digitaliseerimine kiiremini, kui asi oleks asutuste endi, mitte riigi korraldada. «Süsteemis on liiga palju bürokraatiat, aga praegu on see kahjuks tagantjärele tarkus,» nentis Viik.

Suurimad rahasaajad

Digitaalne terviselugu 24 955 400 kr

Pereregistri loomine 24 776 725 kr

Rahvastikuregistri tarkvara 11 450 000 kr

Politseiameti infosüsteemid ja e-teenused 9 330 000 kr

Allikas: Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: