«Riigisektori palgad on niigi statistilisest üleriigilisest keskmisest üle 30 protsendi kõrgemad, olles finantssektori järel teisel kohal,» ütles Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis.

«Pigem tuleks riigiametnike arvu vähendada ja leida vahendeid palgatõusuks selle arvelt,» lisas ta.

Kriisi sõnul pärsib Eesti majandusarengut jätkuvalt riigisektori suur osakaal - avalikud teenistujad moodustavad pea kolmandiku kogu töötajaskonnast.

Paljudes riigiametites ja ministeeriumides on töökorraldus tööandjate hinnangul endiselt ebaefektiivne.

Eesti Ametiühingute Keskliidu teatel tõi rahandusministeeriumi esindaja palgatõusu edasilükkamise ettekäändeks ettevalmistatava avaliku teenistuse reformi, millega peaks kaasnema ka palgakorralduse muutmine.

«Uut avaliku teenistuse seadust on meile lubatud juba vähemalt neli aastat. Kuna pole selge, kas reform üldse tuleb ja millal see tuleb, siis on see «põhjendus» küll väga otsitud,» ütles Riigi- ja Omavalitsusasutuste Ametiühingute Liidu (ROTAL) esimees Kalle Liivamägi.

3600 krooni jääb kolmandat aastat vanglaametniku alampalgaks, sest vanglaametnike palgad ei ole justiitsministeeriumi prioriteet.

Valitsus ei näe ette ka politseiametnike palgatõusu, kuigi avaliku teenistuse kavandatav reform neid kategooriaid ei puuduta.

Järjekordne läbirääkimiste voor riigiteenistujate 2005. aasta palkade küsimuses toimub  oktoobris.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.5