Postimees tegi eelmisel nädalal üleskutse lugejatele kirjeldada oma üleelamisi, kui neilt on millegi eest alusetult raha nõutud. Üleskutse vastustes kirjutasid kümned inimesed, kuidas neil on olnud häda alusetu rahanõudega. Riigiametnikuna töötav Ivar Kangro sai eelmisel suvel kohtutäitur Anne Böcklerilt teate, et võlgneb aastal 2000 Tartus määratud parkimistrahvi 830 krooni. Kuna Kangro polnud trahvist midagi kuulnud ja keeldus seda maksmast, siis saatis ta Böcklerile ka vastavasisulise teate. Ka kohtutäitur tunnistas selle peale, et tegemist on tõesti vana nõudega. Samas lisas ta, et sellest hoolimata ei võimalda seadus täituril endal täitemenetlust raha sissenõudmiseks lõpetada, seda saab teha vaid kohus või raha sissenõudja. Rohkem ta Kangroga ühendust ei võtnud. Täitur palus vabandust Tänavu veebruaris avastas Kangro aga, et ta pangaarvelt on ikkagi 830 krooni ära võetud. Kangro saatis selle kohta täiturile kurja kirja, mille peale sai ta oma raha kohe tagasi ning Böckler palus vabandust, et ta abilised polnud vaidlust korralikult lugenud. Samuti tegi Böckler ise kohtule ettepaneku trahv tühistada, millega kohus ka nõustus, sest aeg, mille jooksul seda trahvi sisse võinuks nõuda, oli kohtu otsuse kohaselt üks aasta pärast rikkumist. Kohtutäiturite Täiskogu juhataja Mati Kadak aga soovitas mitte uskuda nende inimeste juttu, kes teatavad, et pole trahvinõuet kätte saanud. Rikkumise korral tehtavasse protokolli märgitakse tema sõnul kuupäev, milleni saab trahviotsuse kätte, aga enamasti ei tule inimesed otsustele järele.
Kangro juhtumil ei sõitnud tol hetkel autoga aga mitte tema, vaid ta õemees, kes väljus autost parkimispileti ostmiseks. Just sel hetkel tuli kontrolör, kellele õemees seletas olukorra ära ja arvas, et sellega on kõik lahendatud. Tegelikult tegi aga kontrolör ikkagi trahvi ja kuus aastat hiljem jõudis see Kangroni. Arved aresti all Järvamaa elanikule Ene Soole saatis maksuamet aastal 2001 nõude tulla Tallinna tunnistajaks. Kuna Soo ei saanud end töölt vabaks võtta, jäi tal käimata ning paar nädalat hiljem saabunud uue kutse peale käis ta maksuametis ja andis tunnistuse ära. Seepeale määrati talle maksuametist trahv 2000 krooni eelmisel korral tulemata jätmise eest. Soo ütluse peale, et tal on kolm last ja ta kaebab trahvi edasi, teatas maksuametnik, et tegelikult võiks sama asja eest määrata karistuseks ka 20 000 krooni. Seepeale otsustas Soo trahvi ära maksta, kuid jäi selle tasumisega mõned nädalad hiljaks. Paar kuud pärast seda saatis kohtutäitur Katrin Velleti talle raha nõudva kirja, kuid Soo helistas kohtutäiturile ja teatas, et raha on makstud. Paar aastat hiljem avastas naine aga, et tema Hansapanga arvelt on arestitud 2000 krooni, Ühispangast 4000 krooni ja lisaks nõuti ta tööandjalt veel 2000 krooni palgast kinnipidamist. «Õnneks mul kummaski pangas nii palju raha ei olnud ja saldod olid lihtsalt miinuses,» meenutas Soo juhtunut. Kuna tal oli trahvi maksekorraldus olemas, suutis ta loo siiski ära lahendada. Mati Kadak aga rõhutas, et trahvi ära maksnud inimene peab ka kohtutäiturile selle tasumisest teatama. «Tihti maksavad inimesed kohe trahvi ära, kui kohtutäitur on temaga ühendust võtnud, ja loodavad siis, et ei pea kohtutäituri tasu maksma,» lausus Kadak. Tegelikult peab aga inimene pärast täitemenetluse algatamist ka kohtutäituri tasu igal juhul ära maksma, sest ainult trahvi enda maksmise õige aeg on juba möödas. Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talituse nõuniku Kaisa Summeli sõnul on täitemenetlusega kaasnevad nõndanimetatud vintsutused aga tihti seotud asjaoluga, et võlgnik või sissenõudja ei tunne täitemenetluse eripära ning on seetõttu nördinud täituri tegevusest.
Siiski, kui inimene leiab, et tema õigusi on rikutud, või tekivad küsimused täituri tegutsemise suhtes, on võimalik paluda täiturilt selgitusi. Trahvide sissenõudmine • Trahvi saamise korral määratakse aeg selle tasumiseks. Kui inimene trahvi ära ei maksa, saadetakse trahviotsus kohtutäiturile, kes alustab täitemenetlust ehk hakkab raha sisse nõudma. • Kui inimene maksab trahvi ära pärast selleks määratud aja lõppu, kuid enne, kui kohtutäitur on alustanud täitemenetlust, siis ei pea ta kohtutäituri tasu maksma. • Kui inimene maksab trahvi ära pärast täitemenetluse alustamist, siis peab ta maksma ka kohtutäituri tasu, välja arvatud siis, kui inimene polnud trahvinõuet selleks ajaks kätte saanud. Täitmisteateid saadavad kohtutäiturid enamasti kirjalikult ja see loetakse kättesaaduks kolm päeva pärast postitamist.
------------------------------------------------------------- Vintsutused Postimehe lugejate kogemusi kohtutäituritega • • • Töötan kasvatusraskustega noortega ning ühe minu hoolealusega juhtus hiljuti selline lugu.
> Loe edasi |
