| Professor Wildhaber tõi siiski välja kolm valdkonda, mis Eestile tunduvad probleemiks olevat või saavat, vahendas Riigikohtu pressiesindaja Eveli Kuklane. Esmalt märkis ta, et Eestis näib esiteks olevat probleeme pikkade menetlustähtaegadega kohtutes ning teiseks inimeste kinnipidamisega politseijaoskondades. Kolmanda võimaliku probleemvaldkonnana nägi Wildhaber religiooniõpetuse küsimust, mis samas ei pruugi reaalseks probleemiks saadagi. Küll aga tõi ta välja, et EIÕK täiskogu on koolides läbiviidava religiooniõpetuse küsimust just praegu arutamas Norra näitel ning ehk on ka Eestil tulevikus sellest otsusest üht-teist õppida.
Ühtegi neist kolmest valdkonnast ei pidanud Wildhaber samas väga tõsiseks. «Meil on teisi riike, kus probleemid on oluliselt tõsisemad,» märkis ta. Professor Wildhaber märkis, et igas Euroopa inimõiguste konventsiooniga liitunud riigis oleks soovitatav seadusandlusesse sisse viia võimalus menetluse taasavamiseks siseriiklikus kohtus, kui EIÕK on tuvastanud konkreetses küsimuses rikkumise. Veel märkis prof Wildhaber, et Euroopa inimõiguste konventsiooni staatus siseriiklikus õiguses võiks tõusta põhiseaduse tasemele. Riigid, kus konventsioonile on antud siseriiklikus õiguses suurem roll, on näiteks Austria ja Holland. Probleeme olevat EIÕK presidendi hinnangul enim neis riikides, kus kohtud ei arvesta konventsiooni ega EIÕK otsustega.
Kohtumisel tõusetus muuhulgas küsimus eraldi põhiseaduskohtu rajamise võimalusest Eestis ning kas sellisel juhul peaks olema lubatud ka põhiseaduskohtule individuaalkaebuste esitamine, mida Eestis enamikel juhtudel Riigikohtule esitada ei saa. Wildhaberi märkis, et tavaliselt on kõrgemast üldkohtust eraldiseisval põhiseaduskohtul laiemad volitused. Tema hinnangul võiks sellisel eraldiseisval kohtul olla võimalus arutada ka individuaalkaebusi, sest sellisel viisil tuleks riik kiiremini ning efektiivsemalt toime ühiskonnas aset leidvate muutustega.
Kohtumisel puudutati ka seoses terrorismi levikuga üles kerkinud küsimust kurjategijate väljaandmisest riikidesse, mis pole konventsiooniga liitunud ning kus võidakse nende inimõigusi rikkuda. Euroopa Inimõiguste Kohtusse laekub aastas enam kui 45 000 kaebust, millest rohkem kui 90 protsenti jäetakse menetlusse võtmata Veidi üle kuuekümne protsendi menetlusse võetavatest asjadest pärinevad uutest Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikidest. Eestist on arutatud tänini sisuliselt 11 vaidlust, millest seitsme puhul on tuvastatud inimõiguste rikkumine. Toimetas Rando Tooming, PM online |
kõik galeriid
