Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei toeta viie aasta jooksul väljakujunenud praktika puude määramisel ja toetuste maksmisel alati 2001. aastal vastu võetud seaduse eesmärki. Ministeerium eesotsas sotsiaalminister Jaak Aabiga kavatseb süsteemi ümber kujundada.

2001. aastal jõustus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus PISTS, mille alusel puudega inimestele sotsiaaltoetusi makstakse.

Seaduse eesmärk on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste tagamine puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu. 

Toetuse suuruse aluseks on siiani loetud puude raskusastet. See tähendab, et toetused määratakse ka praegu peamiselt inimese kõrvalabi vajadusest lähtuvalt.

Seda tüüpi skeem ei motiveeri ministri hinnangul puudega inimesi aktiivsusele ning iseseisvale toimetulekule, vaid nõuab võimalikult suure kõrvalabi vajaduse demonstreerimist.

Erinevas vanuses inimestele erinev lähenemine

Seetõttu soovib sotsiaalministeerium puuetega inimestele välja töötada uued sotsiaaltoetuste maksmise põhimõtteid, mis paremini seadusega võetud eesmärki täidaksid. Kontseptsiooni eesmärk on süsteem ümber kujundada.

Ministeerium tegi ettepaneku rakendada puudega laste, tööealiste ning pensioniealiste puudega inimeste suhtes erinevat lähenemist.

Laste puhul on oluline toetada nende arengut ning hariduse omandamist.

Tööealiste inimeste puhul on eesmärgiks soodustada puudega inimeste tööhõivet.

Eakate puhul on vaja tagada neile vajaminevad teenused, eriti hooldus. Sotsiaalministeerium soovib puudega laste puhul jätkata puude raskusastme määramist ning puudega lapse toetuse maksmist kuni lapse 18-aastaseks saamiseni senise 16 aasta asemel.

Täiendavalt senisele tuleb kompenseerida toetuse vahe töövõimetuspensioniga 16-18-aastastel puudega lastel.

Hariduse omandamise toetamiseks laiendatakse õppetoetuse maksmist puudega lastele lisakulude tõendamisel alates esimesest klassist praeguse põhiharidusele järgneva hariduse toetamise asemel.

Laste hooldajatoetuse maksmine antakse üle kohalikele omavalitsustele. Puudega tööealistel inimestel kompenseeritakse osaliselt puudest tulenevad lisakulud.

Toetuse suurus ei tulene määratud puude raskusastmest, vaid lisakuludest, mis hinnatakse individuaalselt selleks väljatöötatud instrumendi abil.

Töötavate inimeste toetus on suurem kui mittetöötavatel inimestel, arvestades töötamisest tulenevaid lisakulusid.

Eakate hoolekanne kohalikele omavalitsustele

Pensioniealistele isikutele puuet ei määrata ning PISTS alusel toetusi ei maksta, sest eakate hoolekanne kavatsetakse täies mahus üle anda kohalikele omavalitsustele.

Süsteem peab hõlmama teenuste osutamist koduhooldusest hooldusravini. Vajadusel maksab omavalitsus puudega inimesele toetust lisakulude, eriti ravimikulude ja abivahendi kompenseerimiseks.

Alates 2008. aastast kavandatava uue skeemi rakendamisest kulub selleks aastas 691 miljonit krooni. PISTS alusel väljamakstud summa 2005. aastal oli 571,3 miljonit krooni.

Vastavaldatud kontseptsiooni eesmärk on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamise osas parema tulemuse saavutamine.

Samas on aktuaalseks süsteemi jätkusuutlikkuse tagamine, rahade eesmärgipärasem jaotus ja täpsem sihitus. Ettepanekute koosmõjul ning muutuste rakendumisel paranevad puuetega inimeste võimalused saada teenuseid ja vajalikul määral toetusi.

Samuti lihtsustab see konkureerimist tööturul ning eendab puuetega inimeste kaasatust ja võrdseid võimalusi.

Samas ei kasva edaspidi puuetega inimeste toetuste summad riigieelarves seoses toetusesaajate arvu pideva suurenemisega.

Puudega täiskasvanu toetuse saajaid on 2006. a 1. jaanuari seisuga 108 814 ja puudega lapse toetuse saajaid on 5511.

PISTS alusel maksti toetusi möödunud aastal summas 571 miljonit krooni. Puuetega inimeste arv kasvab aastast aastasse ning sellest tulenevalt suurenevad aasta-aastalt ka väljamaksed toetustele.

Toimetas Rando Tooming, PM online