| Esialgsetel hinnangutel peteti riiki kokku üle 12 miljoni krooni ulatuses, teatas riigiprokuratuur. Teisipäeva varahommikul teostasid MTA uurimisosakonna töötajad mitmetes Tartu kontorites ja eluruumides läbiotsimised, mille eesmärk oli tabada kuritegeliku grupi liikmed, kes pakkusid Lõuna-Eesti äriringkondadele teeneid, millega välditi riigile käibemaksu tasumist. Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kristiina Herodese sõnul tegelesid maksupettusega seotud firmad peamiselt metsanduse ja ehitusega ning nende seas oli ka «tuntud ettevõtteid». Teisipäevast kuni tänaseni pidasid maksuurijad kinni kümme isikut, kes on Tartu maakohtu poolt kuni pooleks aastaks vahi alla võetud. Lõuna ringkonnaprokuratuuri majandusosakonna vanemprokurör Kaire Hänilene sõnul väljastasid kurjategijad mitmeid varifirmasid organiseerides «fantoomettevõtete» hulgaliselt fiktiivseid arveid olematute tehingute kohta. «Nii said äriühingud esitada valeandmeid maksudeklaratsioonides ning vältida esialgse kahtlustuse kohaselt aastatel 2005 kuni 2006 üle 12 miljoni krooni riigimaksude tasumist,» ütles Hänilene. «Nii-nimetatud arvevabrikute loojate hulgas on nii varasema kriminaalse taustaga isikuid kui laitmatu mainega majandus– või raamatupidamisharidusega spetsialiste. Vahi alla võetud isikute hulgas on kuritegeliku grupi juhtfiguurid, skeemi toimimisele kaasa aidanud inimesed ja riiki mitmete miljonitega petnud ärimehed,» rääkis vanemprokurör. Riigiprokuratuuri teatel võib läbiotsimistel ära võetud paber- ja elektroonilised teabekandjate ning muude kogutud tõendite põhjal võib juba praegu teha järelduse, et tegelik tasumata maksusumma võib ulatuda sadadesse miljonitesse kroonidesse. Intensiivne uurimistöö maksuvabriku tegevuse kogu ulatuse väljaselgitamiseks jätkub ning pidevalt lisandub andmeid nii varifirmade, kui võltsarveid ostnud ettevõtete kohta. Hänilene soovitas arvevabriku teenuseid kasutanud ja seeläbi käibemaksust maksmist vältinud ettevõtjatel ise esimesel võimalusel MTA poole pöörduda. «Patustajateni jõutakse niikuinii, kuid uurimisele kaasaaitamine ja puhtsüdamlik ülestunnistus kergendavad karistust. Kahjuks mõeldakse veel liiga tihti äriringkondades, et «kõik ju teevad nii»,» nentis Hänilene. «Tegelikult kannatab maksukuritegevuse all kogu seaduskuulekas elanikkond ning õigussüsteemilt ei ole kaaskodanike õiguste arvelt rikastuvatel inimestel põhjust liberaalsust oodata. Ettevõtjatel tasub tõsiselt kaaluda, kas kinnipidamiskohta sattumine on mõistlik äririsk,» lisas vanemprokurör. Toimetas Peeter Kuimet, PM online |