Puuduva geeni tõttu agressiivseks kasvanud hiirte järeltulijate embrüosse geeni inimversiooni lisamine muutis nad normaalse käitumisega laborihiirteks. Foto: Repro

Briti Columbia molekulaarmeditsiini ja –ravi keskuse uurijad lõid kolm aastat tagasi eriti vägivaldsed laborihiired, kui eemaldasid neilt eksikombel geeni, mis on tegev aju normaalse arengu tagamisel.

Mutanthiired olid nii agressiivsed, et tapsid oma liigikaaslasi, närisid pesakonna liikmetel saba küljest ja ründasid isegi hooldajaid.

Kanada teadlaste uuring näitas, et sama geeni inimestel esinev vorm on samuti otseselt seotud agressiivsusega.

Kui mutanthiirte järeltulijate embrüosse lisati puudu oleva geeni inimversioon, kasvasid neist rahulikud laborinärilised.

Eksperiment tekitas lootusi, et sarnase geeniteraapiaga saab tulevikus ravida ka agressiivseid inimesi.

Katse näitas sedagi, et laborihiiri saab kasutada inimeste käitumishäirete põhjuste ja nende kõrvaldamise uuringutes.

Lethbridge'i ülikoolis rottide ajukahjustusi uuriv närviteadlane Bryan Kolb kinnitas, et eksperimendi tulemus on üllatav.

«See (uuring) näitab, et ajuehituse eest vastutavaid rakke mõjutades saab tekitada väga kaugele ulatuva käitumismallide muutuse. Tõsiasi, et sellist käitumist suunab vaid üks geen, on rabav,» sõnas ta.

McGilli meditsiini, eetika ja seaduste keskuse juht Margaret Somerville'i sõnul on teadlaste ses vallas tehtavad eksperimendid juba põhjustanud kartusi, et mõni riik või grupeering üritab selliste uuringute tulemusi kasutades luua täiuslikke sõdureid, kes on geneetilise manipulatsiooni teel kartmatuks muudetud.

Briti Columbia ülikooli geneetik Elizabeth Simpson möönis, et sellised uurimistööd võivad inimestes tekitada vastakaid tundeid, sest näitavad, kui oluline roll on käitumisharjumuste kujunemisel bioloogial.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.67