Planeet Maa Foto: Repro

Kuigi varem oli lisasekundi liitmine üsna rutiinne tegevus, on viimasest sekundi lisamisest möödunud juba seitse aastat.

See näitab teadlaste sõnul, et Maa «käitumine» on üsna ennustamatu.

Pariisis asuv rahvusvaheline Maa pöörlemise ja referentssüsteemide ühing hoiab ajamõõtmist täpsena, registreerides planeedi pöörlemise pidevalt muutuvat kiirust ning jälgides aatomkella näitu, mida Maa tujukas käitumine ei mõjuta.

Vajadusel lisatakse aasta pikkusele üks sekund.

Kuigi aja kulgu on planeedi pöörlemist arvestades mõõdetud juba sajandeid, loodi ülitäpset aega näitav aatomkell alles 1949. aastal.

Aatomkell mõõdab aega aatomivõngete põhjal.

Praegu on standardiks tseesiumi aatom, mis võngub 9.192.631.770 korda sekundis ning see näitaja ei muutu praeguste teadmiste kohaselt ajas ning on sama kõikjal Maal ning kogu universumis.

Esimest korda lisati aastale lisasekund 1972. aastal ning ajavahemikul 1972-1983 muutus aasta vähemalt ühe sekundi võrra pikemaks iga 12 kuu järel.

Möödunud sajandi 80. ja 90. jäi lisasekund vaid mõnel aastal lisamata, ent 1999. aastal kiirenes Maa pöörlemine seni teadmata põhjusel ja seetõttu pole viimasel seitsmel aastal lisasekundi liitmise vajadust tekkinud.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.71