Gaasiballoonid ASis Reola Gaas Foto: Margus Ansu

Lisaks Eestile annab komisjon Euroopa Kohtusse veel Kreeka, Iirimaa, Luksemburgi ja Hispaania, vahendas AFP.

Majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel ütles täna BNSile, et reaalselt ei tohiks küsimus kohtusse jõuda. «Selleks ajaks kui komisjon viib asja kohtusse, on probleem siseriiklikult lahendatud,» märkis ta.

Kiseli sõnul on gaasituru seaduse eelnõu peagi minemas valitsuse istungile ning sügisel peaks see jõudma parlamenti.

Kisel rääkis, et Eesti on informeerinud ELi institutsioone direktiivi jõustamise seadusandlikest sammudest ning hetkeolukorrast, kuid komisjon lähtub otsustes eelkõige sellest, kas seadus on vastu võetud või mitte.

Eesti puhul on küsimus üleval ELi gaasituru direktiivist tuleneva nõude tõttu juriidiliselt eristada maagaasiettevõtete tegevuses süsteemi tehnilise juhtimise tegevus ja müügitegevus, ehk luua eraldi ettevõtjad tehniliseks juhtimiseks ja gaasi müügiks.

Direktiivi eesmärgiks on konkurentsi tekitamine gaasimüüjate vahel.

Kisel on varem öelnud, et Balti riikide puhul selline loogika praktikas ei toimi, kuna tehniliselt saab meile gaasi müüa vaid Venemaalt, sealt aga on võimalik seda osta vaid Gazpromilt.

«Seega tegevuste juriidiline lahutamine ei tekita Eesti turu jaoks gaasimüüjate vahel konkurentsi, vaid tähendab gaasifirmale administratiivkulude suurenemist, mis omakorda suurendab umbes ühe protsendi võrra gaasi hinda tarbijatele,» lausus Kisel.

Eestis tegutseb monopoolse gaasimüüjana AS Eesti Gaas.

Hoiatuse gaasi- ja elektrituru liberaliseerimise seadustamata jätmise eest said mullu oktoobris 18 riiki.

«Olukord on oluliselt paranenud, eriti Põhja-Euroopa riikides nagu Belgia, Saksamaa ja Rootsi, kuid olukord Pürenee poolsaarel tekitab tänini muret,» teatas komisjoni esindaja.

Liberaliseerimisseadused ühendavad avatuse teenuse kvaliteedi säilimisega, tagavad universaalse teenuse, haavatavate klientide kaitse ning turvalisuse varustamises.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.2