Euroopa Liidu (EL) õigus- ja sisevoliniku Franco Frattini nägemuse järgi peaks asüüliandmise kord olema ELi liikmete vahel ühtlustatud 2010. aasta lõpuks. «Möödunud aastal otsis ELi territooriumilt varjupaika 181 770 inimest, kellega tegelemiseks vajame õiglast ja toimivat süsteemi,» rõhutas Frattini. Dublini konventsiooni kohaselt on ELi riikidel õigus saata varjupaiga taotleja tagasi riiki, kust ta liitu sisenes või kus ta esimese varjupaigataotluse esitas. Ebaõiglane süsteem? Frattini hinnangul on see süsteem muutunud ebaõiglaseks, seades löögi alla niigi suure immigrantide voolu all kannatavad riigid. «Kõigis ELi riikides peab olema abivajajatele tagatud võrdne kaitse ning liikmesriigid peavad probleemi lahendamiseks üles näitama suuremat solidaarsust,» kinnitas ta. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul kandub kolmandast maailmast pärit immigrantide probleem varem või hiljem ka meile ning seetõttu tuleb Eestil paratamatult selles küsimuses kaasa rääkida. «Kõige viimane asi, mida me teha saame, oleks Frattini ettepanekutele lihtsalt punase kaardi näitamine,» tõdes ta. «Me ei saa luua endast eraldatud saart ELi sees, meie eesmärk on tugev ja ühtne liit.» Mihkelson märkis, et kui Eesti liitub Schengeni viisavaba ruumiga, on piirid niikuinii teistest ELi riikidest tulevatele immigrantidele avatud. Samas ei ole tema hinnangul põhjust peljata väga suurt immigrantide tulva. «Kui see süsteem tuleb kvoodipõhine, siis kahtlemata arvestatakse ka Eesti suurust ja rahalisi võimalusi asüülitaotlejatega toime tulla.» Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Anne Kits nentis, et sisserändajate jaotamine liikmesriikide vahel ei ole uus teema. «Samas tuleb tunnistada, et suure hulga varjupaigataotlejate vastuvõtmiseks ei ole meie ühiskond veel valmis,» tõdes Kits. Tekitaks probleeme Kui Frattini idee peaks läbi minema ja Eesti peab vastu võtma senisest rohkem varjupaigataotlejaid, on üks esimesi probleeme Kitse sõnul leida neile eluase. Seaduse järgi peaks rahvusvahelise kaitse saajale ulualust pakkuma kohalik omavalitsus, see käib aga paljudele linnadele ja valdadele üle jõu. Samuti on Kitse sõnul tõenäoline, et neil inimestel on raskusi siin kohanemisega, sest samast keskkonnast pärit inimesi neid siin ees ootamas ei ole ning keeleoskamatus ja kultuurilised erinevused vähendavad väljavaateid leida tööd. Praegu kehtib Eesti suhtes ELi ajutise kaitse direktiiv, mis kohustab riiki vastu võtma ümberasustatud isikuid nende massilisel põgenemisel mõnda ELi liikmesriiki, kui too riik pole ise suuteline põgenike vooluga toime tulema. Seni on Eesti olnud seni üks väiksema varjupaigataotluste arvuga riike ELis, mullu laekus vaid viis taotlust. Samal ajal peavad Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Rootsi tegelema aastas keskmiselt üle 20 000 taotlejaga. Sealjuures on Rootsi ainus riik, kus varjupaiga saajate arv taotlejate arvu ületab.
Sisseränne • Aastatel 1997–2006 esitas Eestis varjupaigataotluse 109 välismaalast. Taotluste arv ei ole pärast Euroopa Liitu astumist suurenenud. • 20 korral on Eestist varjupaika otsinud Iraagi kodanikud, 15-l Türgi, 14-l Venemaa, kaheksal Pakistani jt. Taotlus on rahuldatud neljal korral. • Viimase kahe aastaga on Eestist välja saadetud 157 inimest, peamiselt SRÜsse ja Taga-Kaukaasiasse. • Mitmes Euroopa riigis on sisserändajad tõsiseks probleemiks. Mullu oktoobriks oli 1,8 miljoni elanikuga Kanaari saartele saabunud üle 25 000 ebaseadusliku immigrandi. • Veidi üle 400 000 kodanikuga Malta pööras pilgu abitult Euroopa Liidu poole juba juulis, kui sinna oli poole aastaga maabunud 2000 illegaalset immigranti. Sisserändajatega on kimpus ka Kreeka ja Itaalia. • Kokku palus mullu ELis asüüli 181 770 inimest. Allikas: KMA, EL
Mart Nutt: vastutust on vara jagada Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti hinnangul väärib idee jaotada sisserändajad riikide vahel ühtlasemalt küll kaasamõtlemist, kuid lähitulevikus ei ole Eesti pagulaspoliitikas ega ka asüülitaotlejate hulgas muutusi oodata. Samal ajal on solidaarsus Nuti sõnul üks ELi alustugesid. «Selle jõudu sai ka Eesti tunda olukorras, kus Moskvas rünnati Eesti suursaatkonda,» nentis ta. Seetõttu väärib Nuti sõnul kindlasti arutelu, kuidas näidata üles solidaarsust ka pagulasprobleemide lahendamisel. «Ei ole õige, et Malta jäi selle probleemiga üksi. Samas ei ole õige, et ühed riigid hakkavad kandma vastutust teiste riikide otsuste eest,» leidis ta. Ehk kui ühe riigi seadused on teinud pagulastele sisserände lihtsaks, siis ei pea teised riigid tagama tuhandete selle riigi kaudu sisenenud immigrantide heaolu. Nutt tõi näiteks Hispaania, kus pagulasprobleem on tingitud otseselt Hispaania valitsuse poliitikast. «Olukord võib muutuda, kui tuleb ühtne ELi pagulaspoliitika,» nentis Nutt. Siiski ei ole see tema kinnitusel lähiajal mõeldav, sest liikmesriikidel on selles küsimuses väga erinevad seisukohad. (PM) |
