Paljude lavastuste näitlejad olid ühtlasi nukukunstnikud, kes on oma meistriteostega kokku kasvanud ning suhtuvad neisse armastuse ja austusega. Eriti meeldejäävad olid Noriyuki Sawa vihmavarjudest draakonid ning Matija Solce lihtsusega löövad koomilised näpunukukesed. Vanaema vanas pruunis sukas või pulgakese otsa pandud värvilises paberiribas võib avalduda terve elusolendite maailm. Oma teatrižanri välja mõelnud Laura Kibel, kes kasutab nukkude elavdamiseks ühtviisi oma varbaid, käsi, põlvi, pead ja kõhtu, saab ninasid, kübaraid ja kostüüme kujundada vaid iseendale. Haaravaimad olidki monoetendused, kus ühe näitleja partneriks kümned nukud. Kõige liigutavamates lavastustes kasutati keelt minimaalselt või üldse mitte (nt Iisraeli nukkude ja inimeste poeetiline armastuslugu), pikkade võõrkeelsete vahetekstidega etendused jäid arusaamatuks, vajanuksid tõlget. Näitlejad põimisid etendustesse kaasaegset tantsu, näidates oskuslikku kehaplastikat. Populaarsemaiks osutus vast Duda Paiva etteaste, kus inimene ja nukk ühtesulanult oma kehade ja maiste valude üle mõtisklesid ja tantsisklesid. Helitaustadel domineeris nüansirohke klassikaline muusika, mida võiks tavateatriski rohkem kuulda. Enamik lavastustest selles kirjus programmis oli mõeldud täiskasvanuile või noortele. Seetõttu tekkis kohati segadusi, kui emad väikelastega tulid harjunult nukuteatrisse mudilastele paslikku teatrit vaatama. Nähtu polnud tihti lapsemeelne või hakkas pisikestel tunniajasel etendusel lihtsalt igav. Lisaks kuulsatele nukuteatritele said sõna sekka öelda tudengid. Turu teatrikõrgkooli etteasted näitasid täiuslikku nukumanipulatsiooni ning Peterburi noored käsitlesid valulikku Gulagi teemat. Juba noorte, vähese lavakogemuse nukunäitlejate tegevuses avaldus eriline pühendumus ja oma lavakangelastest hoolimine. Kõik esitused näitasid, kui väga etendajad naudivad võimalust astuda müstilisse maailma. Nukukunstnik on tõeline looja, kuna temal on võimalus saviplönni elu sisse puhuda ja seda elu juhtida. Mitmed nähtud nukuetendused löövad kohalikku sõnakeskset teatrit pika puuga ning ahvatlevad koduski meisterdamist proovima.
Festival Tallinn Teater Treff
• Koostöös vanalinna päevadega toimunud nuku- ja noorsooteatri festival toimus 28. maist 3. juunini, festivalist võttis 17 laval osa 16 riiki, näiteks Jaapan, Iisrael, Itaalia, Saksamaa, Inglismaa jt. Kokku 41 truppi ja 400 osalejat. Festivali põhiprogramm oli suunatud nuku- ja visuaalteatrile. • Lisaks põhiprogrammile toimus kaks lisaprogrammi: Noore Vaimu üritustesari oli mõeldud tulevaste Eesti näitlejate, tantsijate, muusikute ja kunstnike ühisteks kohtumisteks. Ülemaailmse nukuteatriühenduse UNIMA programmis nägi nukulavastusi UNIMA Eesti Keskuse nukuteatritelt Hiiumaalt, Viljandist, Jõhvist, Kehrast ja Tallinnast. • Festivali rahvusvaheline žürii andis välja üheksa preemiat, sealhulgas auhinnati Duda Paivale «Inglit» Hollandist, Linda Lemmetty «Julia nostalgiat» Soomest, Josef Tothi «Bagatellile» Ungarist, Jevgeni Ibragimovi «Väga lihtsat lugu» Eestist. |
