Jalaka eesmärgiks oli muuta Rakvere Teater omamoodi teatrikeskuseks, kuhu erinevad trupid Euroopast ja mujalt saavad tööd tegema tulla ja «oma trupp oleks siis selle kõrval seltskond, kes kogu sellest suhtlusest ja nendest töödest õpiks ning ühel heal päeval oleks äkki suuteline ka kaasa rääkima,» räägib Jalakas.

Samal teemal: Rakvere Teater: elu ratastel Üks teater sõidab alati välja Vargamäele tullakse tagasi

Tingimused millegi täiesti uue loomiseks olid ühest küljest soodsad: nii maja kui trupp olid väsinud. «Maja lagunes nii õudselt, et siin oli juba ohtlik töötada,» meenutab 61. aastast Rakvere Teatris näitlejana töötanud Viive Aamisepp.

Jalakas alustaski suurpuhastusega loomingulises kollektiivis ja nii jäi püsitruppi vaid seitse näitlejat. Suur osa energiast läks suhtlemisele võimuinstantsidega, et saada remondiks vajalik raha.

Kuna Jalakas vedas samal ajal ka Von Krahli teatrit Tallinnas, nägi teda Rakveres vaid kord nädalas. «Iga teisipäev käis majas ja siis olid puhvetis toidud paremad ja portsud suuremad,» meenutab Ülle Lichtfeldt.

Kuna lisaks sisepingetele ei hellitanud uut juhti ka press ja asjad ei liikunud nii kiiresti kui Jalakas, keda teatris tagaselja Carabas Barabasiks hüüti, oleks soovinud, jäi kaheaastane leping pikendamata. «Me ikkagi suutsime üksteist armastama hakata ja lahkuda oli seepärast üsna kurb,» ütleb Jalakas.

Rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal, mille algatajaks ja kunstiliseks juhiks kuni 2002. aastani oli Jalakas, ongi Rakverre jäänud ja toimub selle kuu lõpus juba üheksandat korda.