| Oblasti noorsoo- ja spordikomitee esindaja ütles agentuurile Interfax, et eestlastest sõjaväelaste põrmud avastas kohalik otsingurühm. Eelmise aasta 8. mail avati Porhovi rajooni Polonoje külas mälestusmärk Teises maailmasõjas langenud 22. territoriaalkorpuse võitlejaile. Toona osales tseremoonial ka just Porhovi piirkonnas 1941.aastal toimunud lahingute eest esimese eestlasena Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse saanud Arnold Meri, kes peaks mai lõpus astuma kohtu ette osalemise eest 1949. aasta märtsiküüditamise ettevalmistamisel ja läbiviimisel Hiiumaal. Nõukogude võim moodustas Eesti kaitseväest 1940. aasta augustis 22. territoriaalkorpuse, kuhu võitlusvõime tõstmiseks lähetati Leningradi parteiorganisatsiooni poolt 654 poliittöötajat. 1941. aasta juuni alguses vahetati välja korpuse juhtkond ning olulisematel komandörikohtadele paigutati mitte-eestlased. Eestlastest kõrgemad ohvitserid saadeti Moskvasse niinimetatud täienduskursustele, kus 24 kõrgemast ohvitserist arreteeriti ja saadeti Siberisse 19. Peaaegu kõik nad hukkusid seal. Samuti arreteeriti mitusada madalamat ohvitseri, allohvitseri, aga ka sõdureid. Pärast Saksamaa kallaletungi Nõukogude Liidule saadeti korpus rindele.
3. juulist kuni septembrini 1941 jäi kadunuks umbes 4200 meest, kellest osa langes sakslaste kätte vangi, kuid suurem osa deserteerus. Langenutena kaotas korpus umbes 2300 inimest, kelle hulgas oli ka vahepeal Nõukogude Liidust täienduseks tooduid. Septembris 1941 saadeti allesjäänud üle 500 eesti sõjaväelase Punaarmee Poliitilise Peavalitsuse ülema Lev Mehlise direktiivi alusel tööpataljonidesse. |
