Keskerakond võidab europarlamendi valimised – sellise prognoosi saanuks teha, kui valimised leidnuks aset 25. aprillil. 15.–22. aprillini k.a korraldas sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll üleriigilise küsitluse. Usutleti 1010 inimest vanuses 15–74 aastat. Nende seast selekteeriti välja valimisõiguslike inimeste seisukohad.

Kas europarlamendi valimised erutavad Eesti kodanikke? Vist mitte eriti. Läinud aasta kevadel oli neid, kes väitsid, et lähevad kindlasti valima, vaid 12%. Sügistalveks kasvas see protsent 14ni. Tänavu veebruaris saime rääkida juba 24 protsendist. Viimane küsitlus muutusi ei toonud. Kui lisada ka need, kes oma otsuses kahtlevad, kuid arvavad, et tõenäoliselt minnakse valima, on maksimaalne osalusprotsent 69.

Samal teemal: Sotsioloog: europarlamenti valib alla poole valimisõiguslikest (17)

Väga optimistlik ja ebarealistlik tulemus. Täna arvan, et europarlamendi valimistel käinute arv jääb kindlasti alla 50%. Aga reklaamikampaaniad võivad olukorda muuta, kuigi erakondade sõnumid on hädisevõitu.

Kes plaanivad osaleda

Ta on kõige jõukam, tema enese või tema perekonna sissetulek on teistega võrreldes kõrgem. Siit leiab suhteliselt kõige rohkem ettevõtete juhte, valgekraesid, spetsialiste, kes ei ole juhid, õppureid. Suhteliselt kõige vähem on teenindussektori töötajaid ja reatöötajaid. Abieluinimesed ja need, kes elavad partneriga, näevad end sagedamini valimisurni juurde minemas. Kindlameelseid osalejaid leiab enim tallinlaste hulgast.

Maa-asulate ja külade elanikke on kõige vähem. Kindlatest minejatest on 26% 60–74-aastased. Teise suurema grupi moodustavad 20–29-aastased. Selget tahet näitavad üles kõrgharidusega eestimaalased.

Need, kes arvavad, et tõenäoliselt nad lähevad valima, jäävad majanduslikult mõnevõrra kehvemale tasemele. Kahtlejad kipuvad kuuluma vaeste inimeste kategooriasse. Need, kes on otsustanud kindlasti mitte osaleda, on Eesti ühiskonnas kõige vaesemad.

Kindlate mitteosalejate hulgas on keskmisest märksa enam üksikettevõtjaid, talunikke, töötuid või ajutiselt mittetöötavaid inimesi. Seega: ühel pool valgekraed, teisel sinikraed.

Pensionärid on üldiselt kindlad valimistele minejad või mitteminejad, mõlemaid enam-vähem võrdselt.

Üksikud inimesed, kes pole kunagi olnud abielus, on kõige enam valimistest keeldujad. Sama kehtib ka nende kohta, kes elavad lahus või on lahutatud. Maaelanikud kuuluvad pigem valimiste eirajate hulka. 74% eirajatest on rohkem kui 40-aastased.

Eestlased jagunevad kahte gruppi: kindlad osalejad või mitteosalejad. Kahtlejate hulgas on enam Eesti Vabariigi kodanikest teiste rahvuste esindajaid. Kahtlejaid on enim nende seas, kel madalaim haridustase.

Suhtumine valimistesse

Eestis eluga kõige enam rahul olevad inimesed soovivad kindlalt eurovalimistel osaleda. Rahulolu väljendub kas või institutsioonide usaldamises, kuivõrd kõrgelt hinnatakse ajakirjandust, presidenti, peaministrit, kohtuid, politseid, erakondi jne. Peamiselt määratleb osaluse valimistest aga hinnang ELile. Nendest, kes kavatsevad kindlasti valima minna, usaldab ELi 62%, ei usalda aga 23% küsitletuist. Kindlate mitteosalejate seas leidub ELi usaldajaid vaid 20, mitteusaldajaid aga 60%.

Kindlate osalejate seas on 67% neid, kelle arvates asjad Eestis arenevad paremuse suunas. Mitteosalejate hulgas leidub sarnase hinnangu kandjaid aga vaid 34%.

Sarnast tendentsi võib täheldada ka hinnangus Eesti poliitilisele olukorrale. Kindlalt europarlamendi valimistel osalejate seas on 40% neid, kes Eesti poliitilise olukorraga rahul, mitte osalejate seas aga kannab sarnast seisukohta vaid 12% küsitletuist, rahulolematuid on 68%.

Valimisealistest Eesti kodanikest valiks 16% Keskerakonna kandidaadi. Järgnevatele kohtadele platseeruksid Res Publica ja Reformierakond (võrdselt 10,7% toetust) ja Rahvaliit (10,0%). Sotsiaaldemokraatlik Erakond kogunuks 8,0%, Isamaaliit 4,9%.

Prognoose saab kõige täpsemalt teha siis, kui vaadelda vaid nende inimeste vastuseid, kes kavatsevad kindlalt europarlamenti valima minna. Keskerakond jääb ikka kõige populaarsemaks erakonnaks – 18,5%. Suurema vahega järgnevad sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond. Kui valima läheksid ka need inimesed, kes ütlevad, et nad tõenäoliselt osalevad, võidavad nende toetusest kõige enam Keskerakond ja Rahvaliit.

Sotsiaaldemokraatide toetajatest plaanib valimistel kindlasti osaleda 42%, Isamaaliidul on see arv 40, Res Publical 38, Reformierakonnal 31, Keskerakonnal 28, Rahvaliidul 22%.

Erakonnad ja õlu

Need, kes kavatsevad kindlalt valima minna, joovad õlut kõige harvemini. Kahtlejad ja valimistele mitteminejad naudivad teistega võrreldes õlut sagedamini. Sentents «kes tõstab õlle hinda, kaotab valimistel» tänapäeval enam ei kehti.

Erakondade tasandile minnes võib öelda, et kõige rohkem õlut joovad Reformierakonna, Rahvaliidu ja Isamaaliidu toetajad. Väga palju vähem naudivad õlut Res Publica ja sotsiaaldemokraatide toetajad. Keskerakond, nagu keskpositsioonile kohane, jääb oma hoiakutelt kuskile vahepeale ka õlle tarbimise seisukohalt.

Tegelikult pole erakonna toetuse ja õllejoomise sagedusel muud seost, kui et erakonna toetajate sooline proportsioon määratleb õllejoomise sageduse. Res Publicat ja sotsiaaldemokraate toetavad naised tunduvalt rohkem kui mehed. Viimased joovad reeglina õlut naistest rohkem.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0