Turundajatel läheb kitsamaks 07.03.2008 17:19 Hindrek Riikoja, Postimees
Majanduskasvu aeglustumine vajutab paratamatult oma pitseri ka Eesti ettevõtete turunduseelarvetele, mis küll kasvavad, kuid seda üldjuhul mitte võrdelises mahus näiteks reklaamihindade kasvuga.
|
| |
|
 |
Tõenäoliselt ei kao uuel aastal kuhugi erinevad tarbijakampaaniad, sest nendega saavutatav kasu on kiirem tulema ja selgemini mõõdetav. Pildil viimased ettevalmistused Osturalli kampaaniaks Tallinna kaubamajas. Foto: Mihkel Maripuu |
 |
|
|
|
Järjest olulisemaks muutub aga küsimus, kuidas võimalikult efektiivselt tabada just oma sihtgruppi, ilma et selle nimel tuleks terve ookean läbi traalida, kirjutab Postimehe ajakiri Otsustaja.
Statistika järgi hakkas Eesti tarbimiskasv tõsisemalt langema eelmise aasta neljandas kvartalis ning analüütikute hinnangul jätkub see trend alanud aastal veelgi jõulisemalt.
Inimeste ebakindlus oma tuleviku ees on suurenemas ning sestap mõeldakse järjest enam, kas iga teenitud krooni võib suunata tarbimisse või oleks mõistlikum osa sellest tuleviku tarbeks säästa.
Ettevõtetele ei tähenda see muud, kui tihenevat konkurentsi ning see muudab ka olulisemaks oma turundustegevuse planeerimise. Üldjoontes Eesti ettevõtete turunduskulud alanud aastal kasvavad, kuid leidub neidki, kes on sunnitud oma kulusid koomale tõmbama.
Üheks selliseks valdkonnaks on kinnisvaraäri, mille käibed on lihtsalt nii palju kukkunud, et seal tuleb iga krooni järjest pühendunumalt lugeda.
Meediahind tõuseb kiiresti
Samas ei ole ka suuremas osas nendest ettevõtetest, kes mullusega võrreldes saavad turundustegevustele enam raha kulutada, kasvud tihti enam varasemate aastatega võrreldavas suurusjärgus.
See paneb omakorda surve alla peamised reklaamikanalid, kes läksid uuele aastale vastu hinnatõusuga.
«Turunduseelarve kasvu mõjutab meediainflatsioon,» tõdes Eesti suurima piimatööstuse Tere turundusjuht Jaanika Tapver.
«Siiski ei suurene meie turunduseelarve meediahindade kasvuga samas tempos. Järjest enam peame mõtlema sellele, kuidas kõige efektiivsemal viisil oma sõnum tarbijani suunata.»
SEB Eesti Ühispanga marketingi divisjoni direktori Karl Multeri hinnangul on meediakanalite hinnatõusud olnud liiga optimistlikud, mistõttu võib aasta nendesse tuua korrektiive.
«Ilmselt ei langetata hinnakirja, kuid allahindlusprotsendid võivad kohati saavutada uusi tasemeid,» lausus ta.
Multer ei välistaks isegi seda, et reklaamiturg jääb muutunud majandusolukorras eelmise aasta tasemele või kahaneb sootuks mõnevõrra.
Seda põhjusel, et pigem loobuvad ettevõtted kokkuhoiu nimel lühiajalistest massikampaaniatest kui pikemaajalisest bränditööst.
Viimast saavad endale lubada siiski need, kelle toodang ei ole otseselt igapäevakaup ning kellel ei ole ühel või teisel põhjusel tarvis oma turupositsioonist kümne küünega kinni hoida.
Seevastu Saku Õlletehase turundusdirektori Rauno Stüffi sõnul tuleb neil turundusse jätkuvalt panustada hoolimata tõsiasjast, et saabunud ei ole mitte just kõige paremad ajad.
«Meie valdkonnas on turundusel oluline osakaal, sest margi valiku otsus võib muutuda igal ostukorral ja seda suhteliselt lihtsalt,» rääkis ta.
«Turuliidrina peame hoidma omavahendite arvelt ja ilma suurema kasumlikkuseta fookust kvaliteetmarkidel, kuigi turg ise soosib odavat hinda.»
Internet vallutab
Leidub siiski neid, kes ei häbene tunnistada, et neil läheb ka majanduse kehvematel aegadel nii hästi, et turunduse nimel kokku ei hoita.
Coca-Cola Baltikumi esindaja Anniky Lampi sõnul on nende kasvunumbrid viimastel aastatel olnud kahekohalised ja muljetavaldavad ning sestap peab ettevõte siia investeerimist oluliseks.
«Võimalik majanduskasvu aeglustumine meie turundustegevust oluliselt ei mõjuta, meie plaanid on pikaajalised,» kinnitas ta.
Kõik see toob turundajateni aga küsimuse, kuidas võimalikult efektiivselt jõuda just oma sihtgrupini. Üheks pääseteeks on siin internetimeedia, mis on reklaamikanalina viimastel aastatel teinud läbi väga kiire tõusu.
Internetis nähakse just võimalust jõuda paremini konkreetse tarbija ning kitsamate sihtrühmadeni.
Nii tõdeb Multer internetist rääkides, et «küsimus ei ole niivõrd «milline» see tulevik on, kuivõrd «millal» see tulevik kätte jõuab.»
Praegu on tema hinnangul vajakajäämisi nii reklaamikliendi kui kanali esindaja tulevikus, sest suurem osa interneti võimalustest on kasutamata.
Arco Vara turundus- ja kommunikatsioonijuhi Kadri Mätiku sõnul suureneb kinnisvarasektoris interneti osatähtsus seetõttu, et massiturundus enam ei tööta ning vaja on just personaalsemat lähenemist.
Nii on nende ettevõtte suuremate kuluartiklite seas ka just elektrooniliste kanalite arendustööd.
Nagu igal asjal, nii on ka internetil siiski kaks otsa. Näiteks Tere esindaja Jaanika Tapver internetis liiga suurt päästerõngast ei näe, sest piimatoodet on lähtuvalt selle spetsiifikast internetis väga raske müüa.
Pigem võib internetis abi olla kaubamärgi tuntuse suurendamisel, mitte otsese müügi edendamisel.
Kadri Mätik, Arco Vara turundus- ja kommunikatsioonijuht
Majanduskasvu aeglustumine ning jahenemine kinnisvaraturul on loomulikult oluliseks fooniks ka meie turundustegevuse planeerimisel.
Peamiselt tegutseme Arco Vara Kinnisvarabüroo turunduses kahest aspektist lähtuvalt – makrokeskkonnast ning vastavalt muudatustest tarbijakäitumises ning üldistest suundumustest turunduslahendustes.
Lähtuvalt kinnisvaravahendusteenuse iseloomust, mis on nii emotsionaalselt kui materiaalselt pikaajaliselt siduv ning kaalukas, muutub järjest olulisemaks segmenteeritud ning personaalne turundamine.
Massimeedia ning mahukad kampaaniad kindlasti enam ei tööta, suureneb interneti osakaal, partnerturustus ning personaalne müük.
Mõtestatus ning mõõdetavus on kindlasti võtmeküsimused. Turunduseelarve osakaalu käibest oleme läbi aastate püüdnud hoida müügitulust umbes 10 protsendi piires.
Karl Multer, SEB Eesti Ühispanga marketingi divisjoni direktor
Kindlasti mõjutab majanduskasvu üldine aeglustumine ka turundust. Kuid valdkonniti võib see oluliselt erineda.
Osades valdkondades turunduskulutused kasvavad, sest tihenenud konkurentsisituatsioonis kulutatakse turunduse kaudu edu saavutamiseks veelgi suuremaid summasid.
Teistes valdkondades või ettevõtetes minnakse aga esimesena kulude kärpimise perioodil just turunduskulutuste kallale.
Lühiajalistest massimeediakampaaniatest võidakse kergemini loobuda kui pikaajalisest bränditoetusest, nagu näiteks sponsorlus.
Mitte nii olulise brändijõuga ettevõtted panustavad ilmselt aga just müügitoetusele, sest sellest tulev kasu on kiirem ja otsesemalt mõõdetav. |
|
|
|
|