| Kella 17.45 oli küsitlusele vastanud 1853 lugejat. 26 protsenti vastanuist oli päri, et vastav ajalooõpik tuleks kasuks Euroopa Liidu arengule tervikuna. Pea 16 protsenti leidis, et taolise õppematerjali koostamine oleks riikide erimeelsuste tõttu võimatu. Ligi 25 protsenti vastanuist nentis aga, et oma ajalugu suudame me ka ise ilma võõra abi või sekkumiseta kirjutada. Tänane Postimees kirjutas, et Kremli katsed Euroopa Liitu ajaloo abil lõhestada võivad peatselt saada tagasilöögi, kui õnnestub Saksamaa plaan luua ühtne Euroopa ajalooõpik. Õpiku kirjutamisega seonduvat arutati Euroopa Liidu haridusministrite mitteametlikul kohtumisel eelmisel nädalal Saksamaal Heidelbergis. Ajaloolasest riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson leidis idee olevat väga hea.
«Venemaa soovib erinevate ajalookäsituste kaudu Euroopat lõhestada,» ütles ta. Riigikogu liikme sõnul pole ühtset Euroopa identiteeti võimalik luua ühtsema ajalootunnetuseta. Euroopa Liit peaks olema üks osa suuremast ajaloo teadvustamisest ja Eestil võiks selles Mihkelsoni nägemust mööda olla oluline sõna kaasa rääkida.
Ajaloolane Marek Tamm kartis aga, et ühtse ajalooõpiku plaan ei saa lähiaastatel teoks, kuigi iseenesest on tegemist hea ja vajaliku plaaniga. Läänes on nimelt üle poolesaja aasta kurja kehastuseks peetud Hitleri režiimi, Ida-Euroopas stalinistlikku.
«See arusaam, et kaks süsteemi võiksid olla võrdselt kuritegelikud, võib võtta vähemalt paar põlvkonda,» ütles Tamm. Toimetas Rando Tooming, PM online |
kõik galeriid
