| Norra nn sõjalapsed ehk «krigsbarn» nõuavad kompensatsiooni aastakümneid kestnud ahistamise eest, mida nad endiste Saksa sõdurite lastena on pidanud kodumaal taluma, kirjutas Helsingin Sanomat. Norras on umbes 10 000 sõjalast, keda halvustavalt on kutsutud «saksa värdjateks». Enda sõnul on nad olnud juba üle 60 aasta avalikuks pilkamise ja ahistamise objektiks. Inimõiguste kohtule esitas nüüd kaebuse Norra riigi vastu peaaegu 160 sellist saatusekaaslast. Nad nõuavad diskrimineerimise eest kahjutasu, mille suurus ulatub 200 000-st kuni kahe miljoni Norra krooninini ehk 3,85 miljoni Eesti kroonini. Norra valitsuse arvates on sellised süüdistused aga juba aegunud. Üks kaebajatest, Gerd Fleischer peab ennast õnnelikuks, et ta pole erinevalt paljudest teistest tagakiusamise tõttu psüühiliselt haigeks jäänud või enesetappu sooritanud. Fleischer elas seitsmel esimesel eluaastal oma emaga onu juures, samas kui paljud sõjalapsed saadeti lastekodudesse, kus neid vaimselt ja füüsiliselt piinati. «Kaheksa aastaselt kutsuti mind saksa hooraks. Ma isegi ei teadnud mida see sõna tähendas,» rääkis naine. Koolis loobiti teda lisaks sõimamisele sageli ka kivikõvade lumepallidega, kiusamisest vabal ajal veetis ta aga oma aega teistest täielikus eraldatuses. Hiljem abiellus Saksa sõduri sohilapsena ilma sündinud tüdruku ema endise vastupanuvõitlejaga, kes teda samuti silmaotsaski ei sallinud. Seetõttu põgenes ta juba 13-aastaselt kodunt ja täisealiseks saades riigist. Fleischer tunnistas, et suutis ennast inimesena tunda alles siis, kui ta Mehhikosse jõudis, kuna seal ei huvitanud kedagi, kas ta oli pooleldi sakslane või mitte. Toimetas Oliver Tiks, PM online |
kõik galeriid
