Valimisvõidu saanud Reformierakond on uut valitsuskoalitsiooni moodustades probleemi ees – vana tuntud partner on valmis koostöö jätkamise nimel tegema mida iganes, kuid avalikkuse tugev surve nõuab nn valgete jõudude koalitsiooni.
Keskerakonnaga ühises valitsuses oleks mõlema partei programmiliste
eesmärkide täitmine suhteliselt lihtne – hea majanduskasvu tingimustes tõuseks
palgad ja pensionid nii või naa. Ka tulumaksu küsimustes leitaks tõenäoliselt
kiire kompromiss ehk Keskerakond loobuks traditsiooniliselt astmelise tulumaksu
ideest ja nõustuks ka tulumaksu edasise alandamisega. Suurimaks probleemiks võib
kujuneda pronkssõduri-küsimus, ent kuna tegemist ei ole Keskerakonna
peamise küsimusega, siis ollakse valmis ka selles osas tõenäoliselt partnerile
võimu nimel vastu tulema.
Isamaa ja Res Publica Liiduga leitakse majandus- ja maksuküsimustes
tõenäoliselt ühine keel suhteliselt kiiresti, kuid personaalsed küsimused võivad
tekitada suuri pingeid. Kui valimistulemuste järgselt kaalus Mart Laar isegi
vaikset taandumist, sest peaministriks saamise plaan ei teostunud, siis nüüd
näeks ta enda teostamise võimalusena vähemalt välisministri portfelli. Samas on
see koht viimastel aastatel ka oravatele meeldima hakanud, sest see annab
võimaluse positiivselt ja palju silma paista, ning senisele välisministrile, hea
häälesaagi kogunud Urmas Paetile, oleks kultuuriministri koht juba
tagasiminek.
Probleeme võib tekkida ka endiste peaministrite Mart Laari ja Juhan Partsi
võimes varasemast madalamat valitsusliikme positsiooni taluda ning ka Ansipil
võib olla raske nii kõvasid kivisid valitsuskabinetis koos tööle panna.
Sotside puhul võib aga määravaks saada nende vastuseis tulumaksu alandamise
ideele, mis on nii põhimõtteline küsimus, et sellest mööda ei ole võimalik
kuidagi saada. Väljapääsuks oleks ka rohelised, kelle kaasamiseks tuleks teha
tagasikäik Eestile strateegiliselt üliolulises energeetikas ehk loobuda Ignalina
tuumajaama osalusest. See võib olla samuti väga keeruline punkt, millest
majanduslikult mõtlevatel erakondadel on raske taanduda. Nii ongi reformikad raske valiku ees – kas otsida isamaalaste, sotside ja rohelistega valulisi kompromisse ja olla valmis konfliktiderohkeks valitsemisajaks või valida lihtsam ja kindlam tee ehk valitsuskoalitsioon Savisaarega. Kuigi tõenäoliselt tähendaks see peaminister Andrus Ansipile avalikkuse ees nii mitmeidki piinlikke olukordi, sest Keskerakonna juhitavate ministeeriumide asjadesse oleks keeruline sekkuda. Samas annaks see aga võimaluse ilma suuremate pingeteta riiki valitseda. Kas valida partner südame või peaga on seega peamine küsimus, millele Reformierakond peab lähipäevil vastuse leidma. |