Rahvaliidu hinnangul pole Rüütli teeneid piisavalt hinnatud 07.02.2008 19:30 ETV24
Ehkki Arnold Rüütel saab 23. veebruaril presidendi
staatusega kaasas käiva Riigivapi ketiklassi teenetemärgi, on tema teeneid
Rahvaliidu arvates vähe hinnatud. |
| |
|
 |
Arnold Rüütel Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees |
 |
|
|
Riigivapi ketiklassi teenetemärk on Eesti kodanikule omistatav kõrgeim
teenetemärk. Detsembris muudetud teenetemärkide seadus näeb ette riigivapi
ketiklassi teenetemärgi andmist presidendile, tagasiulatuvalt ka
ekspresidentidele Lennart Merile ja Arnold Rüütlile, vahendas ETV24 «Aktuaalset
kaamerat».
Rüütel ei saa aga ka sel aastal riiklikku autasu panuse eest
Eesti taasiseseisvumisse.
Rahvaliit, mille auesimeheks Rüütel pärast
presidendiameti mahapanemist taas sai, pole rahul, et tema teeneid nii vähe
hinnatud on.
«On tõepoolest kummaline, miks pole tema teeneid hinnatud
taasiseseisvumise perioodist, sest Arnold Rüütel on võla nö tasunud, Edgar
Savisaar ja Tunne Kelam on Arnoldi käest selle autasu kätte saanud,» ütles
erakonna peasekretär Kajar Lember. «Arnold ise on täna see mees, kes ilma
on sellest kolmikust, kes sisuliselt neid läbirääkimisi pidas ja selle teemaga
tegeles.»
«Kui talle aastaid tagasi meie üle-eelmine president pakkus 4. järgu ordenit,
siis Arnold Rüütel sellest loobus, seda au saa pidada selle asja vääriliseks,»
lausus Lember.
Arnold Rüütli abikaasa Ingrid, kes pälvis tänavu
Valgetähe I klassi teenetemärgi, avaldas eile kummastust, et tema abikaasale
seni ühtegi riikliku autasu omistatud pole.
Peaminister Andrus Ansipi
sõnul on selle aasta riiklike autasude saajate nimekiri igati auväärne.
«President Arnold Rüütlil on kahtlemata väga suured teened Eesti
Vabariigi ees, kuid riiklikke teenetemärkide andmise õigus ja ainuõigus on Eesti
Vabariigi presidendil ja tema otsustab, kes saab teenemärgid ja kes neid ei
saa,» ütles Ansip.
Nii on Rüütlil sellest aastast lisaks Maarjamaa Risti
ordeni ketile ka Riigivapi ketiklassi teenetemärk, mis mõlemad käivad kaasas
presidendi institutsiooniga. Et riiklikud autasud ei devalveeruks, püütakse
nende jagamise puhul pidada ühe inimese puhul mõistlik vahe, üldjuhul viis
aastat.
|