Kõige süngemas valguses näeb kinnisvaraturu olukorda Danske Markets, kelle hinnangul võib Eesti 2008. aasta majandust iselooomustada isegi küsimusega «õitsengust pankrotti?». Danske Marketsi arvates otsustab just kinnisvaraturul toimuv selle, kas Eesti majanduses tuleb pehme või kõva maandumine. Teised analüütikud nii musta stsenaariumi ei näe, kuid tunnistavad jätkuvat üleüldist langust.Madalseis jätkub SEB Eesti Ühispanga juhatuse liige Riho Unt nentis: suure tõenäosusega võib prognoosida, et madalseis Eesti ja ka maailma kinnisvaraturgudel jätkub nii 2008. kui ka 2009. aastal. «Pakkumine jääb nõudlust ületama, tehingute arv, võrreldes eelmise aastaga, langeb veelgi ja jätkub ka mõnetine hindade korrektsioon,» loetles Unt. Suurimateks riskideks võib Undi sõnul pidada olukorda, et ettevõtjad ei arvesta muutunud olude seisuga või loodavad selle lühiajalisusele. «Lähimatel aastatel ei ole otstarbekas täiendavat raha kinnisvarasse suunata. Seda võiks teha juhul, kui ettevõte on kogemustega kinnisvaraarendaja ja likviidsus on väga kõrge,» tõdes ta. Kui Danske peab kinnisvaraturul toimuvat otsustavaks, siis Undi väitel on kinnisvara vägagi oluline majandusharu. Samas tuleb arvestada ka teiste arengutega. «2007. aastal alanud kinnisvaraturu jahtumine annab Eesti majanduses jätkuvalt tooni,» nentis Unt. «Kuid meie majanduse käekäiku mõjutab rohkem siinsete ettevõtjate võime leida täiendavaid ekspordivõimalusi ning oma tegevust kiiresti ning efektiivselt vastavalt vajadusele ümber kujundada.» Mulluse majandusprognoosi põhjal Eesti täpseimaks analüütikuks tõusnud Nordea analüüsiosakonna juhataja Sander Klaosi hinnangul võib tänavu oodata praeguse olukorra jätkumist – ostjate ja müüjate ootused on suuresti erinevad. «Mitmed väiksemad kinnisvaraarendajad satuvad raskustesse ja võib oodata ka mõningaid pankrotte,» ennustas Klaos. «Palju arendajaid on aga piisavalt vara soetanud neil on ning mingil määral varu, et mõningast hinnalangust üle elada.» Hindade täpsemat liikumist Klaos ennustada ei tahtnud. «Küll võib oodata kinnisvara reaalhindade mõningat alanemist. Näiteks võivad hinnad jääda mõneks ajaks senisele tasemele, samas kui inimeste ostujõud kasvab. Kindlasti sõltub hinna muutumine ka konkreetsest objektist, selle asukohast, kvaliteedist ja müüja senisest optimistlikkusest. Ehitushindades on oodata langust,» tõdes Eesti täpseim analüütik. Peamised riskid esinevad Klaosi sõnul siiski nn «rohujuure» tasandil – see tähendab hättasattunud arendajaid või laenumaksetega kimpus eraisikuid. «Mõningane muutus on ootuspärane ja toob kindlasti kaasa ka kaotajaid. Selle ulatust on aga raske prognoosida,» leidis Klaos. Kuigi kinnisvaraturul toimuv mõjutab paljusid – eelkõige kinnisvaraarendajaid ja ehitusettevõtteid –, ei pea Klaos seda majanduse üldist olukorda silmas pidades siiski liiga oluliseks. «Mõni võib praegusest olukorrast võita, mõni kaotada,» tõdes ta. Mitu ootamatut šokki «Üldisest seisukohast on aga palju olulisem hoopis muu – just eksport suudaks Eesti majandust jätkusuutlikult kasvatada. Danske Marketsi andmetel elas Eesti majandus mullu läbi mitu šokki, mida sellisel kujul ei osatud oodata. Üheks löögiks võib Danske andmetel pidada kinnisvaraturu olulist jahenemist, mis võib mõjutada oluliselt kogu Eesti majandust. «Kinnisvaraturg on märkimisväärselt jahenenud ning selle edasine käekäik määrab, kas Eesti majandust ootab pehme või kõva maandumine,» teatas Danske Markets. |
