Šovinistlike vaadetega Ühtse Venemaa kandidaat ja praegune president Leonid Mar-kelov kogus 19. detsembril toimunud presidendivalimistel 56,96 protsenti häältest, Mari Rahvuskongressi kandidaat Mihhail Dolgov aga 18,69 protsenti häältest.

Praegugi ametis oleva Marimaa presidendi valimisvõit oli ülisuur, mis arvestades nii eelmisi tasavägiseid presidendivalimisi kui ka tema «vägitegusid» mari rahva kallal on imetlusväärne. Siinkohal ei saa mööda valimiseeskirjade rikkumistest alates valijate purjujootmisest ja täissöötmisest ning lõpetades ebatäpsustega valijate nimekirjade koostamises.

Võit või kaotus

Mari Rahvuskongressi kandidaadi lüüasaamise tegelikud põhjused on kusagil mujal ja üsnagi mõtlemapanevad.

Esiteks oli Markelovi valimisstaabiks sisuliselt kogu riigiadministratsioon, vaatlejateks ja agiteerijateks rajooniadministratsioonide ning külanõukogude töötajad. Teiseks pani Markelov kohalikule ajakirjandusele ja eriti massimeediale suukorvi kõvasti pähe.

Sellistes tingimustes muutub üha enam mõistetavamaks föderatsiooni juhtide valimise korraldamise mõttetus ning arusaadavamaks asjaolu, et ilmselt valiti Marimaal viimast korda presidenti. Edaspidi valib sealse juhi vast Venemaa president.

Venemaa soome-ugri rahvastest pea tugevaima rahvusteadvusega rahvuse meile näiv lüüasaamine oli suur. Muidugi polnud see väga üllatav, kuid siiski on hämmastav Markelovi toetajate suur arv maride rahvusrajoonides ja maride rahvusliku nihilismi ulatus.

Näiteks on raske ette kujutada eestlasi valimas riigijuhiks meest, kes ei oska eesti keelt, muudab eesti keele õpetamise fakultatiivseks, sulgeb rahvusteatri, piirab eestikeelsete saadete aega raadios ja televisioonis ning vähendab eestikeelsete ajalehtede ja ajakirjade arvu.

Seda kõike on Markelov teinud, lisaks sellele aga veel ka rikkunud erinevaid inim- ja rahvusõigusi, mille kohta tegi europarlamendis 2002.a ettekande Soome saadik Tyyti Isohookna-Asunmaa.

Kõige selle kiuste mõistis Markelovi omamoodi «teeneid» mari keele ja kultuuri arendamises hinnata Vene president Vladimir Putin, kes paar päeva enne presidendivalimisi otsustas Markelovile annetada Rahvaste Sõpruse ordeni. Mari rahvuslik intelligents ja rahvaliidrid lugesid seda kibedaks solvanguks.

Aga mis sellest tavalistele maridele külas või linnas, sest mari keel ja kultuur pole vabariigi riigiametites soositud, marikeelsed haridusvõimalused puuduvad pea sootuks. Seetõttu on meil küll raske leppida, kuid muutub paratamatult mõistetavamaks osa maride soov saada venelaseks, et garanteerida oma lastele õnnelikku tulevikku.

Mari keel ja kultuur on risuks jalus. Markelovi-nimeline mees on teretulnud, sest ta vabastab marid mariks olemisest ja keegi ei vaata halvustavalt, et näe mari – tšeremiss.

Valge vastupanu

23. detsembril kutsus osa Mari Rahvuskongressi Nõukogu liikmeid kokku erakorralise vabariikliku kongressi, mida nõukogu presiidium nimetas provokatsiooniks. Presiidium esitas küllaltki suure osa maride seisukohta, et kongress ei tohiks politiseeruda ja avalikult ühte või teist presidendikandidaati toetada. Kongress siiski toimus, kohal viibis üle 300 esindaja, samuti saadikud Tatarstanist ja Tšuvaššiast.

Valitsus püüdis kongressi toimumist takistada ja seetõttu toimus kongress 15-kraadises külmas kultuuripalee ees. Kongress võttis vastu üldresolutsiooni, pöördumised Putini, ÜRO ja soome-ugri rahvaste poole.

Pöördumises Putini poole kirjutatakse, et Marimaa juhiks tuleb määrata väärikas inimene, kellel pole kriminaalset minevikku ja kes austab põlisrahvast.

Pöördumises ÜRO poole paluvad marid Markelovi rahvusvahelise kohtu alla anda süüdistatuna genotsiidis mari rahva vastu. Soome-ugri rahvastelt maailmas aga soovitakse, et nad teavitaks teisi sellest, mis toimub Marimaal.

Marid paluvad soome-ugri rahvastel saata oma esindajaid ja vaatlejaid Marimaale, et nad aitaks Markelovi anda rahvusvahelise kohtu kätte.

Samuti otsustasid kongressi delegaadid jätkata kodanikuallumatuse aktsioone. Järgmine miiting on planeeritud 15. jaanuarile, mil toimub Marimaa presidendi ametisse vannutamise tseremoonia.

Mida teeme meie?

Meie osa on püüda Venemaale selgeks teha, et soome-ugri rahvad pole Venemaale probleemiks, vaid rikkuseks.

Venemaal on vastutus kogu maailma ees, et need rahvad jääksid elama ka tulevikus. Seega tuleks igati mõjutada Venemaad oma põlisrahvastele enam tähelepanu pöörama ja teavitada nende õiguste rikkumisest erinevaid rahvusvahelisi organisatsioone.

Praegu on Eestil selleks enam võimalusi kui kunagi varem. Võib ju küsida – miks Eesti peaks seda tegema? Vastus on lihtne, see on mure meie endi pärast, meie endi keele ja kultuuri pärast.

Marimaa presidendivalimised

• 19. detsembril toimunud presidendivalimistel kogus Vladimir Putini soosik Leonid Markelov 56,96 protsenti häältest.

• Mari Rahvuskongressi kandidaat

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.23