| |
|
 |
Reklaamibüroo Lowe Age tekstitoimetaja Tanel Tomson peab nüüd kasutama paberkandjal õigekeelsussõnaraamatut, sest internetis seda enam tasuta pole. Tomson nentis, et oli lehekülje sulgemisest teada saades «paganama nördinud». |
|
Rahapuudus viis veebist tasuta sõnaraamatud
(75)
07.01.2005 00:01
Rebekka Lotman, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Alates aasta algusest ei leia internetist tasuta eesti
õigekeelsussõnaraamatut, võõrsõnastikku ja rida teisi sõnaraamatuid, kuna
rahastaja puudusel sulgesid entusiastidest tegijad KeeleWebi.
Kui varem said õigekirja püüdlejad kasutada veebis tasuta mitmekülgset keeleandmebaasi KeeleWeb, siis nüüd peavad nad võrgusõnastike kasutamise eest maksma. «KeeleWebi sulgemine oli paratamatu, sest paljast entusiasmist ei olnud meil enam võimalik keskkonda üleval hoida, rääkimata arendamisest,» seisab portaali avaküljel. Keskkond KeeleWeb valmis 1998. aastaks Avatud Eesti Fondi toel, möödunud aasta lõpuni püsis portaal peamiselt ASi EGeen informaatikadirektori ja Tartu Ülikooli dotsendi Jaak Vilo initsiatiivil. Rahalistest vahenditest oligi aastate jooksul kasutada vaid Avatud Eesti Fondi ühekordne toetus 494 000 krooni. «Teadusgrante ei saanud aga eraisikute omaalgatuslikule ideele taotleda, sponsoreid me ei leidnud,» põhjendas Vilo rahastaja puudumist. Tasu eest enam võimalusi Vilo KeeleWebi sulgemist ei dramatiseeri, sest uus tasuline virtuaalne keelekeskkond Keelevara pakub tema sõnul suuremaid võimalusi. «Olulisemate pakettide kuutasud jäävad paari baarist ostetud õlle hinnaskaalasse,» märkis ta. Ka Emakeele Instituudi direktor Urmas Sutrop ei arva, et kõik sõnastikud veebis tasuta saadaval peaksid olema, sest nende koostamiseks on palju raha ja jõudu kulutatud. «Eesti keele õigekeelsussõnaraamat aga peaks küll netis kõigi soovijaini jõudma,» kommenteeris Sutrop. «Samuti peaks riik võimaldama koolidele tasuta terviklikud keelepaketid.» Seni seda Sutropi sõnul tehtud pole. KeeleWebi sage kasutaja, reklaamibüroo Lowe Age tekstitoimetaja Tanel Tomson iseloomustas veebilehekülge kui mitmekülgset keskkonda konteksti ja seoste leidmiseks keeles. «Tegelikult olin ma esmaspäeval [nähes, et lehekülg on suletud] ikka paganama nördinud,» ütles eesti filoloogiat õppinud Tomson. Nördinud kasutaja «Üleriigilise ja üldrahvaliku teemana näägutatakse, et eesti keel on risustunud ja seda kasutatakse vääralt, nüüd aga ei leita riigi raha lihtsa ja käepärase elektroonilise keeleabi ülalhoidmiseks!» imestas Tomson. «Igapäevaselt keelt puudutavate küsimustega kokkupuutujana küsiksin huviga, kas see on üks Eesti Vabariigi keelepoliitika teadlikke osi?» päris Tomson. «Ja maksumaksjana küsin, kes seekord minu eest põhirõhud määras?» Haridusministeeriumi keelepoliitika nõunik Jüri Valge keeldus küsimust kommenteerimast. «Praegu on mul olemas ainult osa vastusest,» põhjendas ta. «Teine osa selgub homme (täna – toim.), kui me terve probleemi algusest läbi arutame,» märkis Valge. Vastuseks küsimusele, kas aruteluteemaks on ka KeeleWebi rahastamine, ütles Valge, et ta ei kinnita seda. «Kõige ohtlikum oleks, kui riik leiaks näiteks miljoni ja arvaks, et nüüd on keeleveebiga korras,» rääkis Sutrop. «Iga-aastase rahastamiseta ei saa pidevat tegevust garanteerida.» KeeleWebil oli päevas kuni 1000 kasutajat: nii
elukutselised keeletoimetajad, õpilased kui ka lihtsalt keelehuvilised.
Kadunud
võimalused KeeleWebis sai muu hulgas kasutada: • õigekeelsussõnaraamatut • Tea võõrsõnastikku • thesaurust • antonüümisõnastikku • sünonüümisõnastikku • fraseoloogiasõnastikku • õigekeelespellerit
|
Tee koduleheks
