Sotsiaalministeeriumi kavatsus kaotada ravimiseadusest uute apteekide asutamist reguleerivad piirangud tähistavad terve mõistuse ja vabaturumajanduse võitu selleski vallas. Ligi kaks aastat kehtinud seadusesätted ei luba nimelt linnas uut apteeki asutada, kui ühe apteegi kohta on alla 3000 elaniku. Maapiirkonnas peab aga uus apteek seaduse järgi asuma olemasolevast vähemalt kilomeetri kaugusel.
Sotsiaalministeeriumi lootus suunata nende piirangutega uute apteekide avamine linnadest välja maapiirkondadesse näis kõrvaltvaatajale arusaamatu juba enne piirangute kehtestamist. Samamoodi võiks ju üritada ka pangaautomaatide ja poodide arvu linnas piirates neid maale juurde tekitada.
Nüüd lõpuks on siis ka piirangute kehtestajad ise lõpuks aru saanud, et nende plaan on liiva jooksnud ja maal on viimastel aastatel apteeke hoopis vähemaks jäänud. Ettevõtja rajab apteegi ikka sinna, kus on piisavalt ostujõulisi kundesid. Ehk teisisõnu: klient on ka apteegis kuningas, keda ei asenda ükski seadus. Seepärast tuleb turumoonutuse lõpetamist ravimiäris üksnes tervitada.
