Poola lõunaosas Oświęcimi linna juures natsirežiimi ajal asunud Auschwitz-Birkenau surmalaagri territooriumile rajatud muuseumi hakatakse juba lähiajal renoveerima.

Muuseumi direktori Piotr Cywiński sõnul on 1950. aastal  rajatud muuseumi eksponaadid juba vananenud,» vahendab AFP.

Samal teemal: Poola tahab Auschwitzi nime muuta

Cywiński lisas, et uute eksponaatide puhul arvestatakse mitte ainult aastate jooksul kogutud uusi ajaloolisi detaile, vaid rakendatakse ka uusi lähenemisi muuseumi kui sellise organiseerimisel.

Ta lubas samas, et põhiolemuselt säilitab Auschwitz oma lihtsuse. «Selle rangus on ka peamiseks sõnumiks,» märkis direktot

Renoveerimistööde üheks peamiseks põhjuseks nimetas Cywiński seda külastavate inimeste suurt arvu, mistõttu hakkavad hooned juba lagunema: «Igal aastal külastab seda muuseumit rohkem kui miljon inimest, see tähendab, et näiteks [Oświęcimi linna sees asuvas] Auschwitzi blokis ei pea esimese korruse talad enam kaua vastu.»

Surmalaagri Birkenau sektsioonis, mis rajati veidi hiljem linnast mõne kilomeetri kaugusele, kavatsetakse lõpuks valmis ehitada ka kunagiste gaasikambrite ja krematooriumite seinad.

Need õhiti 1945. aasta jaanuaris, kui Nõukogude väed tungisid Poolasse, ning seniajani võisid külalised uudistada vaid nende hoonete vundamendiaukudesse sademetest tekkinud tiike.

Cywiński lubas, et renoveeritud muuseumis leiavad oma koha ka eksponaadid 1944. aasta mässust, mille korraldas juudi vangidest moodustatud nn Sonderkommando, kes pidid tühjendama gaasikambreid laipadest ja põletama ohvrite surnukehad.

«Me tahame, et noored inimesed, kes meid külastavad, läheksid koju mitte ainult pildiga holocaustist kui inimkonna suurimast tragöödiast, vaid ka sellest, mis oli positiivne: ohvrite kangelaslikkusest ja nende vastastikusest toetusest ja solidaarsusest,» rääkis muuseumi direktor.

Poola lõunaosas asuv Oświęcimi linna sõjaväegarnison muudeti koonduslaagriks 1940. aastal, kui sinna toodi esimesed rongitäied vange, kes siis olid peamiselt Poola vastupanuvõitlejad.

Lähedalasuva Birkenau surmalaagri ehitustöödega alustati 1941. aastal ning täisvõimsusel rakendati see tööle kaks aastat hiljem.

Valdav osa rohkem kui miljonist inimesest, kes Auschwitz-Birkenau surmalaagris, kas gaasikambrites või siis kurnatuse, haiguste ja nälja tagajärjel hukkusid, leidis oma lõpu just selles hiljem ehitatud kompleksis.

Suurem osa ohvritest olid juudid, kuid hukkunute seas oli ka mustlasi, sõjavange, poliitilisi vange ja vaimulikke.