|
Hispaania paleobioloogid uurisid kaheksa 43 000 aasta vanuse neandertallase
jäänuseid. Uurijad leidsid luudelt terava kiviga tekitatud jälgi ja katkimurtud
luid, mida saab seostada kannibalismiga, kirjutab LiveScience.
«Meie käsutuses on otsesed tõendid, mis näitavad, mida neandertallased sõid.
Luid murdsid nad selle tõttu katki, et sealt saada kätte toitvat luuüdi.
Ärarebitud jäsemete küljest kraapisid nad terava kiviga nahka ja liha maha,»
sõnas Madridi loodusmuuseumi teadur Antonio Rosas.
Ta jätkas, et teatud perioodidel oli taimset ja ka loomset söögimaterjali
väga vähe ja siis mindi oma nõrgemate liigikaaslaste kallale.
«Neandertallaste hammaste analüüs näitas samuti nälja või siis minimaalse
toidukoguse perioode. Eriti täheldati seda nooremate neandertallaste puhul,»
jätkas teadlane.
Ta lisas, et hammaste kasvades lisandub emailile uusi kihte.
«Kui aga indiviid nälgib, siis lisandub uusi kihte vähe või ei lisandu neid
üldse. Ka kliimamuutus ja haigused säilivad informatsioonina hambaemailis,»
sõnas Rosas.
Rosase arvates mängisid neandertallaste kannibalismi juures suurt rolli ka
karmid talved, mil söögiks kõlblikku oli väga vähe.
Rosase meeskond tõstis esile veel fakti, et lõunapool elavad neandertallased
erinesid füsioloogiliselt oma põhjapool elavatest suguvendadest.
«Lõunapoolsetel neandertallastel oli laiem ja lamedam näokuju, mis oli
lihtsalt kliimaga kohastumise tagajärg. Põhjapoolsetel neandertallastel olid
seevastu pikemad ninad, et õhk saaks enne kopsudesse jõudmist kauem soojeneda,»
selgitas Hispaania teadlane. Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online |
kõik galeriid
