Tursket mees, kes inimestes tõepoolest ka turvatunnet tekitaks, Eestist naljalt ei leia. Keskmisest palgast allapoole jääv töötasu sellele tööle ei meelita. Foto: Eero Barndõk

Mõnel pool koheldakse kaupluses klienti aga lausa nagu tõelist kaabakat, kui müüja on mõne turvakleepsu kogemata riidetüki külge jätnud ja turvaväravad seepeale üürgama hakkavad.

Kui ajakirjanduses ilmub järjekordne kirjatükk turvameestest, järgneb sellele alati kommentaaride laviin.

Samal teemal: Repliik: Sure või ära (3)

Positiivset suhtumist ja mundrimeeste kaitsmist ei ole nendest mõtet otsida – tundub, et pea igaühel on mõni ebameeldiv kogemus, mida siis häälekalt teistega jagatakse.

Nii kipubki vägisi tunduma, et turvamehed tegelevad poodides peamiselt kahtlustamise ja kiusamisega. Ja seda hoolimata tõsiasjast, et rahvusvaheliste uuringute andmetel tekitavad kuni 60 protsenti kahjudest kauplustele hoopis nende oma töötajad.

Turvavaldkonna asjatundjad kritiseerivad

Samasugust kriitikat kuuleb ka turvaala inimestelt endalt, kes tegelikult ju oma inimesi kaitsma peaks. Nad tunnistavad, et nende turvatöötajate, keda tavaline inimene iga päev kaupluses või kontorihoone esimesel korrusel istumas-seismas näeb, tase on tõepoolest madal.

Palk on kehv, töökoormus suur, motivatsioon väike ja kaadrivahetus kiire – nii põhjendatakse seda, miks keskmine turvamees kelleski eriti suurt turvatunnet ei tekita.

Turvafirma Securitase pressiesindaja Kairi Saarendi sõnul vaevavad turvaäri samasugused probleemid nagu muid teenindussektoreidki.

«Kuna teenindussektoris on töötasud madalad, on kandidaadid ka valdavalt inimesed, kes soovivad töötada väga lühikest aega ja ajutiselt ning kes ei ole mujal suutnud rakendust leida,» lausus ta. «Madalad töötasud tingib aga tõsiasi, et ka meie kliendid on huvitatud vaid võimalikult madalast valveteenuse hinnast.»

Vähe koolitust

Omal ajal turvafirma Estonian Security Center (ESC) loonud Jaanus Rahumäe sõnul on Eesti probleemiks turvatöötajate vähene koolitus ning seeläbi oskamatus käituda ühiskonna arenenud ootuste järgi.

«Turvamees peab olema teenindaja, mitte karistaja,» on ta kindel. «Paraku on negatiivseid näiteid aga nii palju, et need võimenduvad ja sealt tekib ka kehv maine.»

Ka Eesti suurima turvafirma Falcki kaubandusgrupi ülem Kaido Ulejev tunnistas, et Eesti turvamehed ei ole teenindamises veel nii tugevad kui varaste püüdmisel ning sellest tuleneb ka inimeste rahulolematus.

«Loomulikult ei pea turvamees vaid pätti taga ajama, tema ülesandeks on turvalisuse tagamine laiemalt, et iga inimene võiks ennast turvatöötaja valvatavas kohas hästi tunda,» rääkis Ulejev.

Õli valab tulle tõik, et tavalised inimesed enamjaolt oma õigusi hästi ei tunne ning see võimaldab turvamehel käituda täpselt nii, nagu ta mingil hetkel tarvilikuks peab.

Eestis on küll seadused, mis turvameeste tegutsemisvabadust piiravad, kuid kes neid ikka peast meenutada suudab, kui turvamees ootamatult kaupluseriiulite vahel juurde tuleb ja käsib koti pahupidi pöörata või riided seljast võtta.

Turvafirmade Liidu tegevjuhi Veiko Jürissoni sõnul tekitab see teema palju emotsioone, kuid ühtegi tõsiseltvõetavat kohtulahendit veel tulnud ei ole.

«Kui keegi kuskil eksibki, siis tavaliselt piirdutakse vabanduse palumisega ning rohkem teemat üles ei võeta,» lausus Jürisson.

Falckiga ei suuda konkureerida

Rahulolematute inimeste ja turvaala asjatundjate kõrval pole turvameestega tegelikult rahul ka kaupmehed, kuid erilist konkurentsi selles vallas ka ei ole.

Eesti turvaturu suurtegijaks on Falck ning teised ettevõtted ei suuda temaga konkureerida inimeste arvult ega süsteemi suuruselt. Nii käibki vaid hinnasõda, kus võidab see, kes odavamalt ostukeskuse või kontorimaja oma mundrimeestega täidab.

Rahumäe hinnangul ei muutu midagi enne, kui turvamehed lõpetavad vaid madalama hinna pakkumise ning hakkavad oma töötajaid koolitama ja motiveerima.

Eestis on turvamehi üle 4000, mida on rohkem kui riigilt palka saavaid politseinikke. Rahumäe kinnitusel on politseis suudetud mõttemalle muuta ning sama eesmärgi poole tuleb püüelda ka turvaringkondades.

«Vastasel juhul saab neist üks suur kuri jõud, keda kõik vihkavad,» tõdeb Rahumägi.

Kohustused

Turvatöötaja on kohustatud:

• keelduma täitmast seadusega vastuolus olevaid ülesandeid, hoidma saladuses turvateenuse tellijalt saadud teavet, tegema juhtimiskeskusele viivitamata teatavaks valveobjekti vastu toime pandud, toime pandava või kavandatava õigusrikkumise, täitma oma ülesandeid, takistamata riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse asutuse, järelevalveasutuse, kohtueelse uurimise asutuse, kohtu, kohtutäituri või muu isiku seaduslikku tegevust

• järgima isiku põhiseaduslikke õigusi, kasutades heli-, foto-, filmi-, video-, side- ja valvetehnika ning infotehnoloogia või muud tehnikavahendit

• oskama kesktasemel eesti keelt ning algtasemel vähemalt ühte võõrkeelt

• oskama hädas olevat inimest aidata; nii tuleb tunda inimese anatoomiat ja füsioloogiat, osata hinnata kannatanu üldseisundit, tunda ära traumad ja joobeseisund, osata anda esmaabi ning kannatanut transportida

Allikad: turvaseadus, turvatöötaja 1. ja 2. kvalifikatsiooni kutsestandard

Õigused

Turvatöötajal on õigus:

• tõkestada pääs valvatavale objektile isikul, kes püüab siseneda loata või muu seadusliku aluseta

• valvataval objektil kinni pidada süüteos kahtlustatav isik

• kinni pidada isik, kes tungib või on tunginud valvatavale objektile, viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku aluseta, ohustab valveobjekti, objektil viibivaid isikuid või takistab turvatöötajat tema ülesannete täitmisel; kinnipeetud isik tuleb viivitamata politseile üle anda

• teha kinnipeetud isikule ja temaga kaasas olevate esemete turvakontroll, kui ta võib ohustada ennast või teisi. Veiko Jürissoni kinnitusel ei tähenda see seda, et läbi võib otsida ka inimest, kes kedagi ei ohusta. Inimesel on õigus nõuda, et ravidusel otsib läbi politsei

• võtta ohtlikud esemed ja ained oma kontrolli alla; äravõetud esemed ja ained tuleb viivitamata anda üle politseile

• eemaldada isik objektilt, arvestades objektil kinnipeetud isiku käitumist, reaalset ohtu või toime pandud teo laadi, tuvastada isik kohapeal, toimetada süüteos kahtlustatav isik politseiasutusse, toimetada ravi- või politseiasutusse isik, kellel on joobe tunnused ja kes oma käitumisega võib ohustada iseennast või teisi isikuid.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.14