LHV Foto: Küllike Rooväli

Pool aastat tagasi oli rootslaste vallutatud Hansapanga asemele juba peaaegu kerkimas uus eestlaste rahakindlus, et jätta ka kohalikele võimalus rahamaailmas kaasa rääkida. Võimaliku Eesti oma panga vundamendina pakuti välja endiste hansapankurite loodud Lõhmus, Haavel & Viisemanni LHVd.

Hansapanga väljaostmisest tekkinud miljardid kroonid lihtsalt ootasid head investeerimisvõimalust ning oma pank, mida toetaks rahavoogudega kohalik ettevõtlus, tundus hansapankurite juhitavana olevat heaks alternatiiviks Hansapangale.

Samal teemal: Rain Lõhmus taandas end LHV nõukogu esimehe kohalt (28) Viisk, Põis & Õlekõrs (10)

Rootsi ja Soome odava raha kartuses ja vähese usu tõttu eestlaste patriotismi rahaga ümber käimisel jäi esialgu pank loomata. Sajad miljonid Hansapanga aktsiamüügi rahast jõudsid aga LHVsse, et sealsete nupukate portfellihaldurite käe all kasvada.

«Homne ajaleht»

Samal ajal Hansapanga ülevõtmisega tänavu aprillis hõljus USA turgudel kauplev LHV turustrateeg Oliver Peek justkui pilvedes. Pressiteadete avaldamisele spetsialiseerunud portaalis Business Wire mitmeid kuid tagasi avastatud lehekülgedel asunud kodeeritud info osutus pikaajalisel uurimisel kõigi investorite unistuste maaks, kus kasvasid ehtsad dollarid.

Justkui homseid ajalehti lugedes sai nii enne kõiki teisi rahaliigutajaid teada, milline aktsia mõne hetke pärast tõuseb taevasse või langeb põrmu.

Peek jagas ilmselt avastust oma ülemuse, LHV partneri Kristjan Lepikuga, LHV asutaja ja viiendikku investeerimispangast LHV omava Rain Lõhmusega ning veel kahe seni varju jäänud tuttava, töökaaslase või suurkliendiga.

Et salajastele kontodele kanti hoobilt paar miljonit dollarit, kinnitab see, et USA aktsiaturgudel juba aastaid vahelduva eduga kaubelnud Lõhmus haaras heast teenimisvõimalusest kinni ja lasi Peegil oma erafirma rahaga kindlas võidumängus osaleda.

LHV üks partnereid Tõnis Haavel kinnitas eile, et temale näiteks sellist võimalust ei pakutud, ehk et sellised tehingud ei seostu kõigi LHV partneritega. LHV juht Rain Tamm kinnitas samas, et ükski teine LHV ega tema tütarettevõtte juhatuse või nõukogu liige salajaste kontodega seotud ei olnud.

Kui esimeste tehingute käigus piirdusid lhv-lased ostu-müügitehingutega ja väiksemate rahasummadega, siis kerge võidu ja karistamatuse tunde õhutusel kasvatasid nad peagi tehingute arvu ja mahtu ning ostsid ka suuremat võimendust ja kasumit lubavaid optsioone.

Eestlaste suured võidud olid paraku aga kellelegi kaotuseks ning nii jõudiski USA väärtpaberi järelevalvele jaanipäeva paiku vihje müstilisi tehinguid tegevate eestlastega seotud LHV kontrollimiseks.

Kuigi LHV kontode ligi sajast USAs kauplevast omanikust tegid lõviosas tehinguid tavapärased päevakauplejad, eristus teistest viis ühise käekirjaga tegijat, kes tegid veidi aega enne ootamatute uudiste avaldamist tehinguid ning kes võtsid pärast uudist kohe võidu välja.

Vaba kasutus?

Kuigi asjaosalised põhjendasid oma õnnestunud tehinguid hea analüüsivõime ja turu tundmisega, mis võimaldas poole aastaga teenida ligi sada miljonit krooni, ei kõlanud ootamatult justkui selgeltnägija võimed omandanud eestlaste jutt aastakümneid börsil tegutsenud ameeriklastele veenvalt.

Vihjamisi on Peek ka tunnistanud, et ta kasutas Business Wire’is leiduvat infot, aga et see oli lihtsalt leitav, siis oli see tema sõnul justkui vabas kasutuses. Igal juhul ei tundu lhv-lased rumalatena, mistõttu ei ole põhjust ka arvata, et nad ei teadnud, et leitud siseinfo oli üliväärtuslik ning selle kasutamine börsil kuritegelik.

Olulisele infole võrdne ligipääs on börsi toimimise põhiline reegel, mida vähemalt Tallinna börsi nõukogu liige Kristjan Lepik peaks hästi teadma.

Rain Lõhmus kinnitas üleeile Arterile antud intervjuus, et keegi peab selles juhtumis süüdi olema ning ka LHV juhtkond peaks juhtunu eest vastutama.

«Oma teadmisel ei ole ma midagi seadusevastast teinud,» kinnitas Lõhmus Arterile. «Mu kõhutunne ütleb, et need süüdistused ei pea ka paika.»

Rain Tamm kinnitas eile, et LHV peab börsireeglitest kinni. «Taunime seda, kui isik teab ja kasutab kauplemisel siseinfot,» rõhutas Tamm eilsel pressikonverentsil.

Vanemate börsiosaliste seas liigub ammust aega jutt, et juba kuumadel aastatel 1996-1998 kasutasid mõned turuosalised Tallinna börsil laialdaselt ära siseinfot, oma isiklikku varandust kasvatades. Kui näiteks maaklerile oli tulnud välisinvestoritelt aktsiatele suur ostu- või müügitellimus, siis sai riskivabalt aktsia hinnaliikumist ette teades kasu teenida.

Kuna järelevalve oli nõrk, oli risk vahele jääda üliväike. Ühena vähestest jäi keelatud tehinguga tänu ajakirjandusele vahele Hansapanga eelmine juht Indrek Neivelt, kes 1998. aasta sügisel varjas oma aktsiamüüki repotehingu varju. Kui Neivelti tehing avalikkuse ette jõudis, tunnistasid paljud, et Neivelt oli börsil üks ausamaid.

Kriminaalasi tulekul

Järgmise nädala teisipäeval peavad eestlased New Yorgi kohtus oma selgeltnägija-võimeid ameeriklastele tutvustama. Peegi, Lepiku ja Lõhmuse süüs kahtlevad nende avaldatud tehinguid näinud inimestest vähesed, mistõttu on olulisemaks küsimuseks kohtus kerkimas: kas tegemist oli vaid mõne LHV töötaja ja omaniku kuritegeliku käitumisega või oli asjaga seotud ka investeerimispank LHV.

Igal juhul praegu on süüdistatavate hulgas LHV ning seetõttu on ka panga kontod USAs võimalike trahvide katteks külmutatud. Kui LHV ei suuda oma teadmatust ja asjaga mitteseotust tõestada, ähvardavad panka paratamatult suured tagasilöögid.

Lisaks USAst ähvardavatele hiigeltrahvidele ja nõudele ebaausalt teenitud tulu tagasi maksta algatatakse ka Eestis suure tõenäosusega kriminaalasi.

Tamme sõnul ulatub LHV omakapital 15 miljoni kroonini ning vajadusel leitakse lisa. «On vähe usutav, et süüdistus LHV vastu tuleb, sest me pole nendes tehingutes osalenud ega neist kasu saanud,» rõhutas Tamm, kelle sõnul on tegemist ikkagi LHV klientide vastu esitatud süüdistusega.

LHVd tabanud paljastused on Eesti ärieliidile järjekordseks valusaks tagasilöögiks pärast hiljutist Ühispanga endiste juhtide skandaali.

Eile Äripäeva avaldatud rikaste pingreas on ootamatult tõusnud 1,45 miljardi kroonise varandusega teiseks endine ühispankur Margus Kangro, kes sai tõenäoliselt Ühispanga ametikoha toel peenraha eest suurosaluse Viru Keemia Grupis.

Hoiupangast aktsiate suurosaluse kahtlastel asjaoludel saanud Marcel Vichmann troonib 1,4 miljardi kroonise varandusega kolmandal kohal, Ühispanga juhi koha eest sisuliselt kingiks saadud Tallinki ja Haapsalu mudaäri osalustega Ain Hanschmidt on 717 miljoniga 18. kohal. Rain Lõhmuse varade kohta puudus Äripäeval täielik ülevaade, sest Lõhmus oli 132 miljoniga alles 128. kohal.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.8