Kui madal novembripäike on läinud ning üliõpilane Marju Täht süütab Tartu Karlova linnajao üürimaja aknalaual küünla, ulatub selle valgus kulunud ja lääpas hoovitrepile.

Nii näitab see teed kõigile tulijatele ja neile, kes siit läinud on. Vana, vast möödunud sajandi alguses ehitatud roostepruuni üürimaja inimesed – endised ja praegused – on kokku kui suur pere. Nagu hajali vajunud okstega küürus õunapuu sealsamas hoovis.