| Tallinna
Trammi- ja Trollibussikoondise ASi ostetud kaheteistkümnel uuel Solaris
Trollino nimelisel sõidukil on harjumuspärasest suuremad infotablood
ning peatusi teadustab helisüsteem. Uutel trollidel on olemas ka nn
põlvitamisfunktsioon, mis võimaldab trolli põhja allapoole lasta.
Invasõbralikud sõidukid jagab trollipark ära sel moel, et iga liin
saaks sõitma panna paar uut ja mugavat trolli.
«Nüüd saan oma
soomlastest tuttavatele ratastooliinimestele küllakutsed saata,» rääkis
uue trolliga katsesõidu kaasa teinud Tallinna Liikumispuudega Inimeste
Ühingu juhatuse esimees Mati Mugur. Varem on tema piiritagused tuttavad
oma külaskäigu Eestisse edasi lükanud just ühissõidukites liikumise
piiratust arvestades.
Nupp abivajajale
Uutes
trollides tuleb liikumispuudega inimesel sisenemiseks või väljumiseks
vajutada trollibussi ukse kõrval olevat ratastooli märgiga nuppu.
Trollijuht näeb märguannet oma kabiinis ning tuleb appi rampi
sissesõiduks vajalikku asendisse seadma. Lisaks turvavööle on
ratastooli jaoks ette nähtud koht varustatud teise nupuga, mida
vajutades saab teatada trollijuhile, et reisija vajab bussist
lahkumiseks tema abi.
Mati Muguri sõnul toob võimaluste
avardumine kindlasti ratastooliinimesi rohkem tänavatele ja
ühissõidukitesse. «Nüüd võin minagi õhtul restorani minnes oma auto
koju jätta ja sõita trolliga,» rõõmustas Mugur, kes ei pea enam nii
palju muretsema parkimiskohtade leidmise pärast.
Eesti
Liikumispuuetega Inimeste Liidu tegevjuhi Auli Lõokese sõnul on
madalapõhjalised ühissõidukid liikumispuudega inimeste jaoks
üliolulised. Samas muudab nende olemasolu ja kasu tühiseks see, kui
ehitamata jäävad vastavad ooteplatvormid ning kaldteed sellele
sõitmiseks.
Lisaks ühistranspordi probleemide lahendamisele
tegelevad liikumispuudega inimesed praegu kogu linna kaardistamisega,
märkides üles kõik ratastooliinimestele sobilikud teed, tänavad,
kõnniteeservad, tualetid ja kaldteed.
Kasutud kaldteed
Oma
töös on Lõoke kokku puutunud igasuguste kurioosumitega, mis muudavad
vaegliikujate tarvis tehtud töö nulliks. «Mis kasu on kaldteest, kui
see on ehitatud nii järsu nurga all, et sealt üles sõita on võimatu?»
küsis ta. «Kord oli aga ühe asutuse juurde viiva kaldtee ette
paigaldatud hiiglaslik lillepott, millest ratastooliga kuidagi mööda ei
pääsenud.»
Mugur lisas, et samaväärne olukord valitseb ka
madalapõhjaliste trammide puhul: ühissõiduki põhja ja ooteplatvormi
vahel jäävast lõhest on ratastooliga võimatu üle saada. «Ratastoolis
olija märkab selliseid nüansse, mida terved inimesed ei oska näha, kuid
mis meile on üliolulised,» ütles ta.
Tallinna abilinnapea
Merike Martinsoni sõnul on eriti tähtis, et ühissõidukid vastaksid
kõigi teiste linnakodanike seas ka puuetega inimeste vajadustele.
«Puuetega inimesed on ise selle teema tõstatanud ja koostöö tulemusena
on nende liikumisvõimalused ka avardunud,» rääkis Martinson.
Ta
selgitas, et kuigi eeskirjad ja normid on kehtestatud, hakkavad need
reaalses elus toimima tihti alles siis, kui puuetega inimesed on sinna
oma parandused teinud.
Solaris Trollino
• Pikkus 12 meetrit
• Põranda kõrgus 360 mm
• Mahutavus 33+1 istekohta ning 57 seisukohta
• Kiirus 65 km/h
• Roostevabast terasest kere garantii on 15 aastat
• 12 trolli maksid kokku ligi 30 miljonit krooni
• Trollid on toodetud Poolas; elektriseadmed ja veoajam valmistati Tšehhis.
• Kahe aasta jooksul ostab TTTK 28 uut trollibussi, neist 14 lõõtsaga ja 14 normaalpikkusega
|
