|
Ministeeriumi ametlik esindaja Mihhail Kamõnin meenutas kolmapäeval, et Eesti
välisministeerium teavitas 4. septembril Moskvat sellest, et Eesti valitsusel
pole volitusi ega kavatsust Venemaaga piirilepete teksti üle uusi läbirääkimisi
pidada.
«Selline reaktsioon viib olukorra taas ummikusse, mis tekkinud Eesti poole
süül,» ütles Kamõnin Interfaxi teatel ajakirjanike küsimustele vastates.
«Eeldame, et Tallinn võtab tulevikus siiski realistlikuma seisukoha ning
võtab meie ettepanekud Vene-Eesti piiri juriidilise vormistamise osas siiski
arutada,» lisas ta.
Kamõnin kordas, et Venemaa võttis oma allkirja piirilepetelt tagasi, sest
dokumentide Eestis ratifitseerimisel lisati neile Venemaa jaoks vastuvõetamatud
viited ja konstateeringud.
Pärast seda lakkasid lepped Kamõnini sõnul rahvusvahelise juriidika mõttes
eksisteerimast.
Eesti teatas esmaspäeval oma vastunoodis Venemaale, et ei pea vajalikuks uue
piirileppe sõlmimist ning sellest tulenevalt ka uusi läbirääkimisi sel teemal.
Küll jätkab Eesti kontakte Venemaaga, et saada jõusse mullu mais allkirjastatud
lepe.
Eesti noot oli vastus Venemaa varasemale noodile, milles Moskva tegi
ettepaneku alustada läbirääkimisi sõlmimaks uus piirilepe, milles oleks
muudatusena sees viide, et kummalgi poolel pole teisele territoriaalseid
nõudmisi.
Välisminister Urmas Paet ütles eelmisel nädalal BNS-ile, et noodis on
sisuliselt tegemist selle ülekordamisega, mida Venemaa esindajad on aasta
jooksul seoses piirileppega rääkinud.
Ta lisas, et ka Eesti seisukoht on olnud aasta jooksul muutumatu. Eesti on
pidevalt öelnud, et meil pole Venemaale territoriaalseid pretensioone ja Eesti
ei näe takistusi praeguse lepingu jõustamisel.
Eesti ja Venemaa allkirjastasid piirilepped mullu 18. mail, riigikogu
ratifitseeris need sama aasta 20. juunil ning president Arnold Rüütel kuulutas
ratifitseerimisseaduse välja 22. juunil.
Sama aasta 27. juunil teatas Venemaa, et võtab oma allkirja piirilepetelt
tagasi, tuues ettekäändeks riigikogus ratifitseerimisseadusele lisatud
preambuli.
Venemaa väitel annab preambul Eestile võimaluse esitada tulevikus Venemaale
territoriaalseid pretensioone. Eesti on need väited korduvalt tagasi
lükanud.
Rahvaliitlasest riigikogulane Toomas Alatalu kirjutas kolmapäeval Pärnu
Postimehes, et Moskva esitas oma noodi tegelikult juba 31. juulil.
«Miks välisministeerium dokumenti kalevi all hoidis (välisminister
informeeris riigikogu väliskomisjoni sellest 29. augustil), jäägu nende
selgitada,» lisas Alatalu.
Välisministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et ministeerium teavitas
väliskomisjoni siis, kui see pärast suvepuhkust kogunes. |
