Poeginud kassil nälga surra lasknud naise looga kokku puutunud loomakaitsjad seisid enda sõnul taas silmitsi tõsiasjaga, et politsei või mõne muu võimuorgani abile ei saa sääraste juhtumite lahendamisel lootma jääda.

Kassipoegade päästmine, mille võtsid enda peale Plahhova naabrid, oli omamoodi ettevõtmine. Kuna lukustatud korterisse ei pääsetud, siis viskasid nad lina ülemise korteri aknast alumise korteri avatud vannitoaaknast sisse.

Samal teemal: Juhtkiri: kassi surm

Politseist polnud abi

Hooletu kassiomaniku naabritel poleks ilmselt tulnud sellist päästeoperatsiooni välja nuputada, kui nad oleksid politseist abi saanud. «Helistasin politseisse ja konstaabel tuli küll kohale, aga et kassipoegade omanikku polnud kodus, ei võetud midagi ette,» meenutas Plahhova.

Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Helen Roosimägi ei mõista politsei käitumist. «Politsei ütles, et ta ei saa ruumidesse siseneda, aga mina küll ütleks, et kui kuritegu on vaja takistada, on neil selleks täielik õigus,» märkis ta.

Roosimägi lisas, et ilmselt pole politsei kursis, et aasta algusest jõustus karistusseadustiku muudatus, mille järgi käib ka looma kohtlemine julmal viisil kriminaalkaristuse alla. «Ja rahatrahvile lisaks tuli vanglakaristus,» osutas ta.

Postimehe palvel Püssi kassilooga tutvunud Ida politseiprefektuuri pressiesindaja Mari Riina Rist kinnitas samas ka eile, et politseil lihtsalt pole õigust selliste juhtumite korral ust lahti murda. «Päästeamet on see, kes loomi abistab, aga politseil ei ole alust uksi maha lõhkuda,» lükkas ta vastutuse päästeameti õlule.

Roosimägi sõnul kinnitab politsei selline soovitus vaid seda, et Eestis pole ühtset kohta, kuhu loomade piinamise korral pöörduda. Loomakaitseseaduse täitmist kontrollib lisaks politseile näiteks veterinaar- ja toiduamet ning keskkonnakaitseinspektsioon.

«Ja siis ongi nii, et kui inimene mõtleb, et on tubli ja helistab näiteks politseisse, aga kui ta sealt juba kümnendat korda edasi suunatakse ja igaüks ütleb, et pole minu asi, siis tekibki tal küsimus, kelle mure see siis on, lõppkokkuvõttes ju mitte minu oma?» rääkis Roosimägi.

Et seda tühimikku veidigi täita, kavatseb loomakaitse selts korraldada sügisel Lõuna politseiprefektuuri konstaablitele koolituse, kus räägitakse, mis on loom, kuidas temaga käituda, millised on probleemid ja kuidas neid lahendada.

Lõikusid kassi

Loomakaitse seltsi liige Heiki Valner nentis, et lahendamata loomapiinamisjuhtumid pole meil paraku harukordsed. «Näiteks Saaremaal püüdsid koolipoisid kinni kassi, lõikasid tal ükshaaval kõik käpad alt ära ja kõhu lahti,» rääkis ta. Pärast seda, kui üks vanem inimene poiste tegevuse katkestas, «kingiti» loomale halastussurm ning löödi tal kiviga pea lõhki.

Valner ütles, et mitmed sellised juhtumid jõuavad loomakaitsjateni väga suure hilinemisega ja kedagi ei saa enam vastutusele võtta. «Ka see Saaremaa lugu jõudis meieni kuueaastase nihkega, siin ei ole enam midagi teha,» sõnas ta.

Valner lisas, et näiteks on praegu Tallinnas MTÜ Loomade Hoiupaigas kaks kutsikat, kellest ühel on ära lõigatud kõrvad ja teisel saba. «Lihtsalt naljaviluks, sellisel teol ei ole mingisugust õigustust ega põhjendust,» ütles Valner. Nimetatud juhtumi puhul ei saa kedagi karistada, sest teade vigastatud koertest tuli anonüümselt isikult.

Püssi kassipoegade omanik on nüüd juba kodus tagasi. Koju jõudes nõudis naise poeg kassipojad tagasi, kuid millistes oludes nad on, Postimees teada ei saanud. Telefonitsi naist kätte ei saa ning kuna ta naabritega ei suhtle, polnud neilgi selle kohta andmeid.

Kui loom on hädas

Kuhu pöörduda, kui näed looma hädas?

• Veterinaar- ja toiduametil on igas maakonnas oma keskus, kus on vähemalt üks ametnik, kelle ülesandeks on kontrollida loomakaitseseaduse täitmist.

• Politseiprefektuurid ja keskkonnainspektsioon kontrollivad samuti seadusest kinnipidamist.

• Päästeteenistus või riiklik looduskaitsekeskus korraldab abitusse olukorda sattunud või vigastatud looma vedu ning loodusesse tagasiviimist.

• Kohalike omavalitsuste ülesandeks on oma territooriumil asuvate hulkuvate loomade eest hoolitsemine ja selleks enda territooriumile varjupaiga ehitamine (või vastava teenuse tellimine mõne teise omavalitsuse varjupaigast).