Infoagentuuri Novosti poolt Eesti ajakirjanikele korraldatud kohtumistelt Vene mõjukate analüütikute ja poliitikutega jäi kõlama, et Baltimaid survestatakse Brüsselist, kirjutab Den za Dnjom.

Seejuures kasutas Efektiivse Poliitika Fondi peadirektor Kirill Tanajev väljendit, et tanke Venemaalt Eesti suunas teele ei läkitata, aga präänikuid ka mitte.

Samal teemal: Pronksiööl vahistatud räägivad europarlamendis oma piinamisest

Näiteks paljude venekeelsete elanike kodakondsusetuse küsimust ei kavatseta päevakorrast maha võtta ning soodsat lahenduse poole püüeldakse poliitiliste meetodite abil Brüsseli kaudu.

«78 protsenti venemaalastest suhtub negatiivselt pronkssõduri äraviimisesse,» märkis Tanajev.

Eestiga on mõttetu vaielda

Ta lisas, et on õppinud tundma ses küsimuses ka Eesti võimude argumente ja seetõttu on tema arvates mõttetu sel teemal vaielda, kuna lähteseisukohad on väga erinevad.

Tanajev heitis ühele küsimusele vastates ka ette, et poliitikud kasutavad venevastast retoorikat riigi siseprobleemidelt tähelepanu kõrvale juhtimiseks.

Samasid seisukohti, et Venemaa kavatseb oma poliitikat Baltimaade suhtes ajada mitte otse, vaid Brüsseli kaudu, sisaldas ka Vene presidendi esindaja ELi suhete küsimustes Sergei Jastržembski sõnavõtt.

EL ei täitvat oma lubadusi

Ta toonitas, et EL ei täida 2004. aastal Venemaaga alla kirjutatud lepingut, mis käsitles liidu laienemist ja millest üks punkt puudutas rahvusvähemusi.

Jastržembski hinnangul kavatseb Venemaa nõuda, et lepingut täidetaks ja mittekodanike hulka Balti riikides vähendataks.

Küsimusele, millal saab alla kirjutatud piirileping Venemaaga, vastas Jastržembski, et Venemaa ootas ära, kuni Lätis leiduvad mehised inimesed, kes söandavad lepingu alla kirjutada. Küll leiduvat tema hinnangul selliseid ka Eestis.

Vene Strateegiliste Uuringute Instituudi direktorilt Jevgeni Kožokinilt küsiti, kas ei teinud Venemaa kingitust Eesti peaministrile Andrus Ansipile, nõudes Eestit külastanud duumadelegatsiooni liikmete suu läbi tema tagasiastumist.

Selge, et Eesti poliitikud ei saanud sellisel juhul mõeldagi Ansipi tagandamisele, kui mõni erakond seda muidu ka soovinuks.

Kovaljov olevat käitunud omapäi

Kožokini väitel esindas duumadelegatsiooni juhtinud Nikolai Kovaljov Ansipi tagandamist nõudes enda kui rahvasaadiku arvamust.

«Mis puudutab kingitust Ansipile siis meie oleme lihtsad inimesed,» märkis Kožokin kavala naeratuse saatel.

«Aga meist tehakse palju keerulisemad. Polnud siin mingit tagamõtet.»

Suhted ei saa niipea normaalseks

Tuntud politoloog Sergei Karaganov väitis, et niipea Eesti-Vene suhete normaliseerumist ette näha pole.

Küsimus pole tema arvates ausammastes või eestlastes, vaid asjaolus, et nad on vaid mängukannid nende käes, kes soovivad Teise maailmasõja tulemusi ümber mängida.

Häid suhteid Venemaaga on vaja Eestile, mitte Venemaale, sest enamikku Vene elanikest jätab Eesti sügavalt ükskõikseks, märkis Karaganov.

Toimetas Alo Raun, PM online