Alla 25 aasta vanuseid töökoha otsijaid on Eestis hoolimata üldisest töötuse langusest endiselt poole rohkem kui üle 25-aastaseid, sest nooruse asemel hindavad tööandjad järjest enam töökogemust.

Selle aasta esimeses kvartalis oli statistikaameti andmetel noorte ehk 15–24-aastaste inimeste tööpuudus 13,7 protsenti, 25-aastaste ja vanemate seas oli aga tööpuudus vaid 5,6 protsenti.

Samal teemal: Juhtkiri: Riskigrupp: noored

Töötust mõõdab statistikaamet vastavalt rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO soovitatud meetodile, mida kasutavad ka paljud teised riigid. 4000 juhuslikult valitud inimeselt küsitakse, kas tal on töökoht, ja kui pole, siis kas ta otsib tööd ja kas ta on pakkumise korral valmis tööle asuma.

Noored on riskirühm

Seega ei loeta töötuks viimased 15 aastat külapoe taga õlut joonud meest, kes kõik ametisse asumise pakkumised tagasi lükkab, küll aga loetakse töötuks üliõpilast, kes otsib kogemuse ja lisaraha saamiseks töökohta.

«Vanusegrupp 16–24 vahel on riskirühm,» ütles tööturuameti tööturuteenuste ja toetuste osakonna juhataja kohusetäitja Eve Kislov. Tema sõnul on noorte suurema tööpuuduse põhjuseks kogemuse puudus, samuti on noortel tihti töökohale ebareaalsed nõudmised.

Samas on esmast töökogemust CV-Online’i turundusjuhi Tiina Saare sõnul väga lihtne hankida, kui noorel aga tahtmist on. «On igasugu abistavaid töökohti ehitustel, kaubanduses, teeninduses ja mujal. Sageli jääb aga asi selle taha, et noortel pole endal pealehakkamist,» lausus Saar.

Samuti nõuavad noored tihti liiga palju palka, mis paneb tööandja mõtlema pigem 30-aastase kogemustega inimese palkamise peale.

«Riigiametniku palk algab 5000-5500 kroonist, mis on eriti kõrgkoolist tulnud noortele hämmastavaks üllatuseks,» ütles Kislov ja lisas, et noored tahavad ikka 10 000 kohe kätte.

Ülisuured ootused

Noorte kõrgetest palgasoovidest on oma näide tuua ka OÜ Tulirebane ühel omanikul Martin Mandelil, kes rääkis, et üks erilise töökogemuseta 20-aastane noormees tuli tema juurde autojuhitööd proovima ja lahkus pärast ühte tööpäeva, sest polnud valmis 8000-kroonise netopalga eest inimestele köögimööblit koju vedama. Mandeli arvates pole Eestis tööpuudust, vaid on tööjõupuudus.

Paljudel noortel pole aga tööl hakkama saamiseks vajalikke isikuomadusi. «Selline noor, kes on ise aldis küsima ja ise kiiresti õpib, tema lööb läbi. Aga kui ta seisab nagu tukunui ja on harjunud ainult näomärkidega MSNis suhtlema, siis ta ei suuda enda eest seista, ei suuda küsida, mida on vaja teha ja saab asjadest valesti aru,» ütles Saar.

Samuti on aja mõiste paljude noorte jaoks tema sõnul veniv nagu kumm ja tihti pole ka pingetaluvust. «Liiga ruttu visatakse tööriist nurka ja minnakse paremat võimalust otsima,» ütles Saar.

Palju sõltub ka haridusest. Kõrgharidusega inimesed leiavad tahtmise korral alati töökoha, ainsaks erandiks on Ida-Virumaal õppinud noored, kelle puhul on takistuseks eesti keele mitteoskamine, ütles Kislov. Vaid põhiharidusega või isegi selleta on noortel tööturul keeruline läbi lüüa, lisas ta.

Soovitused noorele tööotsijale

• Tee endale selgeks, mis tööd sa tahad teha ja millises ettevõttes töötada.

• Ole aktiivne. Ära oota töökuulutuse ilmumist lehte, vaid pöördu otse sellesse ettevõttesse, kus sa tahad töötada ja näita muidu initsiatiivi üles.

• Tee oma dokumendid korda. Vormista oma CV korralikult ja lisa ka kõik muud dokumendid, mida konkursil nõutakse.

• Mine tööintervjuule, kui sa oled seda lubanud. Inimesed, kes jätavad pidevalt vestlusele minemata, jäävad meelde ja neid enam vestlustele ei kutsuta.