Jah, muidugi tuleb guugeldades avastatud infosse alati teatava skeptilisusega suhtuda: see teave on kontrollimata, segiläbi paisatud ja liigendamata, ent ometi annab see mõnikord nii vajalikuks osutuda võivad niidiotsad kätte.

Kui telesarja «Seks ja linn» peategelane Carrie Bradshaw ühes hooaja viimase osas pead murdis, kuidas oma armukese Aleksander Petrovsky kohta rohkem teada saada, soovitas sõbranna Charlotte meest guugeldada – sonkida tema taustas interneti populaarseimat otsingumootorit Google kasutades. Carrie tegigi nii ja leidis üles kõik need kerglased naised, kellega kunstnik Petrovskyl kord suhe oli olnud.

Ehkki see näide pärineb küll väljamõeldud loost, on see tegelikult pärit elust enesest. Üritage nüüd ausalt kokku lugeda, mitu korda te päevas Google’i reale midagi sisestate ja selle abil midagi otsite. Telefoninumbreid, bussiaegu, ajalehe- või muid artikleid, kodulehekülgi, veel enam aga inimeste tausta. Võin kihla vedada, et enamikul on abistav Googlebar isegi brauseri ülaribale pandud, et oleks hõlpsam guugeldada ega peaks kogu aeg aadressireale selle algasukohta sisse toksima.

Jah, muidugi tuleb guugeldades avastatud infosse alati teatava skeptilisusega suhtuda: see teave on kontrollimata, segiläbi paisatud ja liigendamata, ent ometi annab see mõnikord nii vajalikuks osutuda võivad niidiotsad kätte. Ja selleks et guugeldamist harrastada, ei pea sugugi ajakirjanik olema.

Tean juhtumeid, kus näiteks pimekohtingule minevad paarid on teineteist ennist guugeldanud; sama on tehtud uute ärikohtumiste eel või lihtsalt siis, kui on teada tahetud, mis inimesega ühe või teise puhul tegemist võiks olla.

Ja Google on vaid üks abivahend. Teine populaarne otsingupaik on Orkut, mis paljastab «nuhkijale» inimese sotsiaalse võrgustiku, näitab tema populaarsust ja poolehoidjaid. Ning siis on veel muidugi Rate, mille populaarsusest minusugune ehk ei peagi enam aru saama, ent mis on tiinekatele sama vajalik kui õhk. See on suhtluskontakti alus («Kas sul reidikonto on,» küsivad noored vaat et esimese asjana kooli- ja suvepidudel), see on kuuluvuse ja kambavaimu kinnitamine.

Vahel on päris pentsik mõelda, kuidas guugeldati siis, kui internetti veel olemas polnud.