«Eelmisel kuul kallines see ostukorvi komponent Eesti tarbija jaoks ligikaudu 4 protsendipunkti võrra, mis andis ligi kolmandiku kuisest inflatsioonist,» selgitas Lindpere. Seni nafta hinnatõusu osaliselt tasakaalustanud dollari odavnemine on peatunud, lisas ta.
Arvestades nafta hinna liikumist, võib mootorikütuse hinnatõus jätkuda ning tõsta ka teiste ostukorvi komponentide hindu. Mootorikütus koos toiduga on ka peamiseks põhjuseks, miks euroala inflatsioon on praeguseks rekordilisele 3,6 protsendile tõusnud, kuid järgmiseks aastaks oodatakse siiski inflatsiooni olulist aeglustumist.
Mais kallines tarbija ostukorv 0,6 protsendi võrra ning aastataguse ajaga võrreldes tõusid hinnad 11,3 protsenti. Sisemajanduslik inflatsioon aeglustub oodatult, kuid välismaised tegurid hoiavad hinnad endiselt üleval.
Toidu hind tõusis mais 0,9 protsendi võrra, mis pisut suurendas väljaminekuid ka väljaspool kodu söömisel. Kõik toidutoorme kallinemisest tulenevad hinnasurved ei ole Lindpere sõnul veel jõudnud lõpptarbekaupade letihindadesse üle kanduda, seda nii Eestis kui ka euroalal. See kehtib eelkõige teraviljatoodete ja liha kohta. Erandiks on siiski piimatooted, mille hindades on pärast eelmise aasta lõpus toimunud tormilist hinnatõusu langusruumi.
Sisemajanduslik inflatsioon aeglustus jätkuvalt tänu teenuste hinnatõusu pidurdumisele. Sellele on kaasa aidanud palgakasvu taandumine erasektoris ja majapidamiste tarbimiskulutuste vähenemine, mis tuleneb ettevaatlikumast suhtumisest tulevikku. Ohud ei ole siiski veel kadunud, kuna avaliku sektori palgakasv aasta alguses kiirenes.
Eesti Pank ootab selle aasta inflatsiooniks 9,8 protsenti, kuid selleks peavad taltuma väliskeskkonna inflatsioonisurved. Toimetas Sirje Niitra, Postimees.ee |