|
Ugala on ainus riigiteater, kus pole veel renoveerimist alustatud, ehkki
teatrimaja valmis enam kui veerand sajandit tagasi, kirjutab Sakala.
Tänavu loodetakse majast välja viia elektrialajaam, aga sellele järgnema
pidanud musta saali ehitus jääb ära ning kalevi alla on pandud teisedki
rekonstrueerimisplaanid. Riigi üldine kokkuhoiupoliitika on järgmisel aastal
teatrile mõeldud investeeringud nullinud.
Tehnosüsteemid ootavad väljavahetamist
Teatri juht Peeter Tammearu loodab küll majanduselu tõusule, kuid tema
hinnangul ei ole võimalik Ugala juures lähemal paaril aastal ilmselt kapitaalset
ehitust ette võtta.
Kõige hädalisemana ootavad oma järjekorda tehnilised süsteemid. Päästeamet on
teinud teatrile ettekirjutusi juba 2003. aastast, kuid nende täitmist on
rekonstrueerimist oodates edasi lükatud.
«Juhtmed, torustikud, lavatehnika ja valguspark on juba väga kriitilises
seisukorras,» loetles Peeter Tammearu. «Mulle jääb natuke segaseks, miks summat
ikkagi vähendatakse. Nüüd räägitakse ka väiketeatrite sulgemisest... Sellega
küll riigi majandust ja kaitsevõimet ei paranda.»
Maha ei kanna
Kolmapäeval Ugala juhtidega kohtunud kultuuriminister Laine Jänes avaldas
lootust, et remondi algus ei lükku siiski väga kaugesse tulevikku. Tema sõnul on
teatri sisuline töö erakordselt hea.
«Kui ikka kuus antakse 28-29 etendust, on see suurepärane saavutus,» kiitis
minister. «Esialgu tahaksime ühele poole saada projekteerimisega. Selleks jääb
puudu 1,2 miljonit ja me otsime seda aktiivselt.»
Jänes kinnitas, et ministeerium pole renoveerimise ideed maha matnud.
«Lihtsalt hetkel on majandussituatsioon selline, et uut ehitust pole võimalik
alustada. Praegu on oluline ettevalmistusprotsess. Ugalat maha kanda aga ei tule
mitte hetkekski mõttesse.»
Plaanitavad eelarvekärped puudutavad teatrit kõige valusamini järgmisel
aastal, kui ta peab praeguste andmete järgi kokku hoidma 1,6 miljonit.
Ees seisavad keerulised ajad
Peeter Tammearu on mures repertuaari pärast ning kui kärped on lõplikult
kindlad, tuleb otsustada, milliste lavastustega edasi minna.
«Ilmselt tuleb lähtuda rohkem kassa kaalutlustest,» sõnas ta.
Vähemalt järgmise aasta esimesel poolel ei muutu teatri juhi sõnul veel
midagi. «Võimalik, et üks või kaks lavastust jääb aastas vähemaks. Häid
lavastusi üritame käigus hoida,» lisas Tammearu. «Koosseisus tuleb samuti
muudatusi teha. Näiteks uute näitlejate tööle saamine muutub raskeks teatritel
pole võimalik neile omatulust palka maksta.»
Tammearu kinnitas, et Ugala pole pileti hinna tõstmisest huvitatud, ent ees
see tõenäoliselt ootab, kuna kõik muu kallineb. «Hädapärast remonti tuleb teha
teiste kulude arvelt, aga asi on väga tõsine. Võime jõuda selleni, et näitleja
ehitab hommikul lava, siis mängib sellel ning pärast võtab veel maha ka.»
Ta lisas, et kui teatrid peavad järjest koomale tõmbama, jääb vägisi mulje,
et riik ei hooli neist enam.
ARVAMUS
Krista Valdvee,
teatrikriitik
Tehnilist poolt oskab kommenteerida ikka pigem see, kes laval, kui see, kes
saalis, aga eks Ugala välimus paista väsinud küll. Arvestades seda, et kõik
teised Eesti teatrid on viimastel aastatel uuenduskuuri läbi teinud, on kahju
teatri tublidest töötajatest, kes samuti vääriksid tänapäevaseid tingimusi.
Publiku teatriskäigu elamusele annaks uuem ja värskem vorm kindlasti samuti sära
juurde. |
