ELi riikides kulutatakse kõrgharidusele keskmiselt 1,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust kõrgharidusele, samas kui USAs on vastav protsent 2,6 ja Kanadas 2,3.

«Valitsus, mis ei suuda investeerida ligi kaks protsenti SKPst, ei saa väita, et ehitab teadmistepõhist majandust. Iga ELi liikmesriik, mis seda investeeringut ei tee, riskib ajude äravoolu ja mahajäämisega rahvusvahelises konkurentsis,» järeldavad raporti autorid.

Raport kritiseerib Euroopa kõrgharidusmaastikku, kinnitades, et on peatunud Euroopa ülikoolide arenguvõimelisus ja loominguline energia, mille abil peaks parandatama kontinendi majanduslikku olukorda.

«Liiga vähestes Euroopa ülikoolides on tänapäeva nõuetele vastav uurimiskeskus, mis tõmbaks ligi maailma helgeid päid,» seisab raportis.

Ülikoolide konkurentsivõime ja tippteadlaste koostöö tugevdamiseks peaks nii üliõpilased kui ka õppejõud õppima ja õpetama mitmes Euroopa ülikoolis.

CER soovitab tõsta õpetamise taset, anda rohkem vahendeid teadusuuringutele ning pakkuda  ülikoolidele suuremat eneseotsustusõigust.

Raport toetab ka tasulist kõrgharidust, kuna see aitavat tudengitel oma haridust rohkem väärtustada.

«Inimesed ei väärtusta tasuta kaupu või teenuseid. Tasuline haridus aga muudaks suhtumist, mille kohaselt on ülikoolis õppimine lihtsalt sobiv viis aega veeta,» väitsid uuringu autorid Richard Lambert ja Nick Butler.

Toimetas Inna-Katrin Hein